Kliimaministeerium andis eelmisel nädalal riigikogu majanduskomisjonile ülevaate Rail Baltica Eesti osa ehitamisest – nii seniajani tehtust kui ka edasistest tegevustest.

Kohtumisel tehtud ettekandest selgub, et Rail Balticu valmimisaeg pole plaanides muutunud, see on endiselt 2030. aasta. Seda kinnitas ka kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu. Raudtee peab selleks ajaks valmis olema Tallinnast Leedu-Poola piirini, kuid seda ehituslike mööndustega.

Mööndusi on üsna palju. Näiteks ehitatakse raudtee kogu Eesti lõigu ulatuses üheteelisena, kuigi planeeritud oli kaks rööpapaari. See tähendab, et jaamadesse, peatustesse ja niinimetatud opereerimispunktidesse rajatakse kõrvalteed, mis võimaldavad kahesuunalist liiklust ühel rööpapaaril ning samasuunalise liikluse puhul kiirematel rongidel aeglasematest mööduda.

Ka Muuga-Soodevahe lõik, kus hakkavad liikuma ainult kaubaveod, ehitatakse üheteelisena.

Liiklusjuhtimine ehitatakse välja 80 protsenti ning raudtee elektrifitseerimine 70 protsenti esialgu kavandatud mahust, sest üheteelise raudtee tõttu ei ole esimeses etapis vaja 100 protsenti vaja välja ehitada.

Samuti esimeses etapis jääb välja ehitamata 11 kuni 13 viadukti, ümbersõit tagatakse teiste lähedusse juba kavandatud ristumiste kaudu. Kõik 12 kohalikku peatust lahendatakse minimaalselt, mis tähendab, et jaamahooneid täismahus ei rajata ning välialad ehk näiteks parklad ja haljastus lahendatakse vähendatud mahus.

Ülemiste ja Pärnu reisiterminal on endiselt plaanis täismahus selleks ajaks välja ehitada, kuid samas jäetakse alles võimalus, et kui erinevad ehitusetapid osutuvad kallimaks kui plaanitud, võidakse ka teisiti otsustada. Ülemiste terminalihoone ehitustööd algavad tänavu.

Mööndused ei vähenda täislahendusega võrreldes raudtee läbilaskevõimet ja ühenduskiirust, märkis kliimaministeerium.

Pool rahastusest on kaetud

Ehitusprojekti hinnanguline maksumus on 3,1 miljardit eurot (arvestatud on ainult esimest etappi), millest ligikaudu 1,5 miljardit eurot on rahastusega kaetud. Sellele lisandub 272 miljonit, mis on "toetavate tegevuste ja regionaalse reisijate veo alustamisega seotud tegevuste prognooshind".

Rahastamata osa moodustab praeguste arvutuste järgi 1,756 miljardit eurot.

2025. aastal plaanitakse ehitustegevuseks investeerida ligi 290 miljonit eurot ning kokku on lepingutega kaetud umbes 1,1 miljardi euro ulatuses ehitustegevust. Seni rahastusega katmata osas on suur osa planeeritud saada järgmisest Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest.

Kliimaministeeriumi aruandes seisab, et Rail Balticu ehitamise etapid ja nende elluviimise ajad sõltuvad sellest, missuguses mahus ja missuguste tähtaegadega on konkreetsetele lõikudele ja objektidele eraldatud Euroopa Liidu CEF (Connecting Europe Facility ehk Euroopa Ühendamise Rahastu) toetus ja sellega seotud Eesti omapanus.

See tähendab, et kuigi aruandes on esitatud tööde ajakava, pole enne ehitushangete toimumist teada, kui palju tööd tegelikult maksma lähevad.

"Kuna ehituse hinnad muutuvad ajas, on mõistetav, et kogukulu prognoosi tuleb projekti tegevuste elluviimisega paralleelselt uute andmete laekumisel ka uuendada," seisab aruandes.

See, milliseid Rail Balticu objekte on võimalik millisteks aastateks rajada, sõltub aga nii CEF-i vahenditest kui ka Eesti riigi võimalustest rahastada projekti, lisatakse, ning seega võivad kavandatuga võrreldes muutuda ka objektide ehitushanke ja ehituslepingu sõlmimise ajad.

Ehitusobjektidele lisaks vajavad raha ka uued rongid. Kliimaministeeriumi hinnangul on vaja selleks aastate 2026–2029 riigi eelarvestrateegiasse vaja kavandada 60 kuni 75 miljonit eurot. Asjaga on kiire, sest uute rongide tarnimine võtab mitu aastat.

Rail Balticu tehtud rahastamisprognoosist on näha, et järgmisel aastal on praeguse seisuga katteta 160 miljonit ja ülejärgmisel aastal 255 miljonit eurot.

Kliimaministeeriumi aruande järgi on plaanis sellele kate saada Euroopa Liidu vahenditest ja kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise tulust. Aastatel 2028 kuni 2030 loodetakse Euroopast kokku saada ligikaudu 1,25 miljardit eurot, selgub prognoosist.

"Nimetatud vahendite ebapiisavuse korral tuleb muu hulgas
kaaluda puudujäägi rahastamiseks laenu võtmist," märgitakse aruandes.

Tänavu sõlmis Rail Baltic Eesti kaks alliansslepingut, mis tagavad Eesti lõigul raudtee ehitamise. Kahe lepingu maht on 726 miljonit eurot.

Raudtee ehituse rahastamine on planeeritud valdavalt CEF-ist koos riikide omafinantseeringuga. Rail Balticu Eesti osa projekti elluviimiseks on seni
kavandatud Euroopa Liidu vahendeid 1,15 miljardit eurot.

Eestis töötab Rail Balticu projekti elluviimisega 2025 aprilli seisuga kokku 144 inimest, 2030. aasta lõpuks prognoosi järgi 215 inimest.