Rail Balticu Eesti osa põhitrassi ehitajateks valiti kaks konsortsiumi
Rail Baltic Estonia (RBE) tunnistas Eesti läbi aegade suurimal hankel edukaks kaks rahvusvahelist konsortsiumit, mis pärast lepingute sõlmimist ehitavad valmis Rail Balticu kaks suurt lõiku.
Neli Rail Balticu ehitushankel lõppvooru jõudnud konsortsiumi tegid veebruari lõpus oma viimase pakkumise ning nüüd valiti nende seast välja kaks, kes hakkavad kiirraudtee Eesti osa ehitama.
Esimese põhitrassi lepingu, mis hõlmab Ülemiste–Pärnu lõigu raudtee pealisehitust ning Tootsi–Pärnu lõigu alusehitust ning mille eeldatav maksumus on 394 miljonit eurot, võitis konsortsium, kus on GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti, NGE Contracting, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB, TSO SAS.
Teise põhitrassi lepingu, mis hõlmab Pärnu–Ikla lõigu täies mahus projekteerimist ja ehitamist ning mille eeldatav maksumus on 332 miljonit eurot, võitis konsortsium, kus on prantslaste Bouygues Travaux Public, Budimex S.A., INGEROP Conseil et Ingenierie (ICI), KMG Infra OÜ, WSP Finland Oy.
Kui lepingud allkirjastatakse, liigub Rail Baltic Estonia edasi arendusetappi ning Rail Baltica põhitrassi Eesti osa valmimise detailsem ajakava muutub täpsemaks.
Nüüd, kui edukad pakkujad on välja valitud, alustatakse nende ettevõtete taustakontrolliga vastavalt riigihangete seadusele, teatas RBE. See protsess hõlmab nende vastavuse kontrollimist kehtivatele nõuetele ning varasema tegevuse ja finantsseisundi hindamist.
Kui kontroll on edukalt läbitud, algavad ettevalmistused alliansslepingute sõlmimiseks. Pärast alliansslepingute sõlmimist algab tööde kavandamine ja detailne väljatöötamine. See etapp hõlmab ehitusgraafikute koostamist, materjalide hankimist ning tehniliste lahenduste täpsustamist, et tagada projekti tõrgeteta elluviimine.
Kui ettevalmistustööd on lõpule viidud ja kõik osapooled on plaanid heaks kiitnud, liigub projekt aktiivsesse ehitusfaasi.
Vastavalt riigihangete seadusele, on kõigil osapooltel õigus vaidlustada otsused 10 päeva jooksul, millele järgneb veel 14-päevane ooteperiood.
Eesmärk on avada Tallinna ja Varssavi vahel rongiliiklus 2030. aastal.
Toimetaja: Marko Tooming