Eesti 200 esimees ja haridusminister Kristina Kallas ütles, et toimetulek on üks olulisemaid küsimusi järgmise aasta riigieelave koostamisel.

"Õpetajate, päästjate, kultuuritöötajate ja politseinikute palgad on viimase kahe aasta jooksul toimetuleku mõttes tagasilanguses olnud ehk ma arvan, et see on ilmtingimata prioriteet, et me suudame nende valdkondade töötajate palgad tuua ostujõu poolt tagasi sellele tasemele, et nende inimeste ostujõud ei oleks nii palju langenud," sõnas Kallas.

"Õpetajad ja kultuuritöötajad on pikalt olnud sama palga peal. Eelmise aasta ja selle aasta avaliku sektori palgad on vedanud suur sektor meditsiinitöötajad, aga õpetajad, kultuuritöötajad ja siseturvalisus on kindlasti selles esimeses järjekorras kui on rahalisi vahendeid palku pisut tõsta," lausus rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.

26. augustil avalikustab rahandusminsteerium suvise majandusprognoosi, millest selgub, milline on riigi rahaline seis ja milliseid kulutusi on saab riigieelravesse planeerida. Akkermann lisas, et abi vajaksid sotsiaaltoetuste saajad.

Peaminister Kristen Michal on käinud välja idee, et kui maksud on paremini laekunud ja eelarve seis seda lubab, võiks loobuda järgmiseks aastaks kavandatud tulumaksu tõusust. Praeguse kava järgi peaks tulumaks järgmise aasta jaanuarist tõusma 22 protsendilt 24 protsendile. Nii rahanduskomisjoni esimees kui ka haridusminister suhtuvad sellesse ettepanekusse ettevaatlikult.

"Reaalselt saab arutada, kui see suvine majandusprognoos on laua peal. Kuidagi tähelepanu alt on välja jäänud, et juba on otsustatud 700 eurot maksuvabalt kõigile, mis kõvasti langetab füüsilise isiku tulumaksu ja rahaliselt on see 500 miljonit ja 1,2 protsenti SKP-st," ütles Akkermann.

"Eelarvedefitsiidi suurendamine ei teeni Eesti riigi ja majanduse huve. Ega ka pikas plaanis järgmiste põlvkondade huve, kes seda võlga peaksid tagasi maksma. Meil on oht seda võlakoormust kiiresti kasvatada kui läheme ülekulule," sõnas Kallas.

Opositsiooni kuuluv Isamaa peasekretär Andres Metsoja ütles, et eelarvest on vaja raha teede ehituseks ning samuti vajab seda haridus.

"Eesti edu võti on haridus ja hariduse kättesaadavus. See suund on ülitähtis js siin ei tohi jääda tukkuma. Siin võob tekkida olukord, kus meie haridusmaastik on ümber kujunenud," lausus Metsoja.

Valitsus peab riigieelarve andma riigikogule hiljemalt 25. septembril.