Soomes mõõdeti rekordilised 22 päeva järjest üle 30-kraadine õhutemperatuur. Rootsis oli kümme järjestikust päeva "troopilisi öid", mil temperatuur ei langenud alla 20 °C, viitas Briti väljaanne The Guardian raportit kajastades.

Kuumusel oli laialdane mõju – haiglad ägasid ülekoormuse all, olles ülerahvastatud ning mõned neist olid sunnitud planeeritud operatsioone edasi lükkama. Vähemalt 60 inimest uppus neis riikides, kuna kuuma tõttu käidi rohkem suplemas. Meredes ja järvedes kasvas aga mürgiste vetikate õitsemine.

Sajad tulekahjud laastasid metsi ja sagenesid juhtumid, kus inimesed kaotasid kuuma tõttu teadvuse.  

Piirkonna viimase suure kuumalaine ajal, 2018. aastal, suri ainuüksi Rootsis enneaegselt 750 inimest ja teadlased ennustavad sarnast hukkunute arvu ka pärast selle suve andmete töötlemist.

Ka metsloomad said kannatada, eriti sellele regioonile omased põhjapõdrad. Mõned loomad surid kuumuses, teised aga suundusid varju otsima linnadesse. Autojuhte hoiatati, et põhjapõdrad võivad otsida jahtumisvõimalust maanteetunnelites.

Fossiilkütuste põletamisest tingitud globaalne soojenemine muutis kuumalaine vähemalt kümme korda tõenäolisemaks ja 2 °C võrra kuumemaks, ütlesid teadlased. Mõned nende analüüsis kasutatud ilmastikuandmed ja kliimamudelid näitasid, et kuumalaine oleks olnud võimatu ilma inimtegevusest tingitud kliimakatastroofita, märkis leht.

Viimastel nädalatel on suur osa põhjapoolkerast pidanud kuumalaineid taluma. Need on tabanud Ühendkuningriiki, Hispaaniat ja Horvaatiat, kus metsatulekahjude hävitustöö on peaaegu kaks korda suurem kui 20 aasta keskmine, ning USA-d, Jaapanit ja Lõuna-Koread.

Teadlased on kindlad, et kliimamuutused on seda ilmaäärmusi süvendanud.

"Isegi suhteliselt külmad Skandinaavia riigid seisavad täna silmitsi ohtlike kuumalainetega, mille puhul soojeneb ilm keskmiselt 1,3 °C – ükski riik pole kliimamuutuste eest kaitstud," ütles Londoni Imperial College'i klimatoloog Friederike Otto, kes juhib Põhjamaade analüüsi teinud World Weather Attributioni (WWA) koostöövõrgustikku. "Nafta, gaasi ja kivisöe põletamine tapab inimesi. Fossiilkütused võimendavad äärmuslikke ilmastikunähtusi ja kliima ohtlikumaks muutumise peatamiseks peame nende põletamise lõpetama ja üle minema taastuvenergiale," rõhutas professor.

Sellised kuumalained nagu tänavune Skandinaavias muutuvad 2100. aastaks veel viis korda sagedasemaks, kui globaalne soojenemine jõuab 2,6 Celsiuse kraadini, mis on praegune trend, sedastas The Guardian.  

"Tänavune juuli tuletas meile meelde, et põhjas ei ole kuumus kauge oht, vaid see jõuab haiglatesse, hooldekodudesse ja inimeste elamutesse. Meie taristu ei ole ehitatud sellistele äärmuslikele temperatuuridele vastu pidama ja meie vananev elanikkond on ohtliku kuumuse suhtes üha vastuvõtlikum," märkis Punase Risti ja Punase Poolkuu Kliimakeskuse Rootsi ekspert  Maja Vahlberg.

"Nägin, kuidas põhjapõder kolm päeva järjest samas varjulaigus söömata püsis – see oli vaikne märk kuumuse põhjustatud pingest," kirjeldas ta.

WWA kiiruuring inimtegevusest tingitud globaalse soojenemise rolli kohta Põhjamaade kuumalaine tekkes võrdles kõrgete temperatuuride tõenäosust tänapäeva kuumemas kliimas jahedama eelindustriaalse perioodi temperatuuridega, keskendudes iga riigi kuumimale kahe nädala perioodile.

Uuring näitas, et isegi suhteliselt väike, 0,2-kraadine tõus globaalses temperatuuris alates 2018. aastast oli selliste kuumalainete tõenäosust kahekordistanud, mis näitab, et iga kraadi murdosa on oluline, ütlesid teadlased. "Kliimamuutused kujundavad põhjalikult ümber maailma, milles me elame," ütles Clair Barnes Londoni Imperial College'ist.

Kuumalainete silmatorkav aspekt oli troopiliste ööde arv. "Ühes Põhja-Rootsi jaamas oli meil juuli lõpus 10 sellist päeva, mis on erakordne," ütles Rootsi Meteoroloogiainstituudi professor Erik Kjellström.

Norra Meteoroloogiainstituudi Amalie Skålevåg märkis: "Kuumad ööd võivad olla ohtlikud, kui kehal pole võimalust pärast kuuma päeva puhata ja taastuda, ning see kehtib eriti inimeste kohta, kellel on terviseprobleeme."

Kuumalaine mõju põhjapõtradele ohustab põlisrahvaste saamide kogukondade elatist, kes on neid karjatanud üle tuhande aasta. "Sellised katkestused ohustavad ka [saamide] tervist ja nende õigust säilitada oma eluviisi – see muudab kliimamuutused inimõiguste küsimuseks," ütles Vahlberg.