Viitasite, et Eestis kehtestatud põllumajanduslik eriolukord annab võimaluse taotleda erakorralist abi Euroopa Komisjonist. Millist ja mis ulatuses?

Abi jagatakse saamata jäänud saagi pealt, kuna rasked ilmastikuolud, mis on ka nüüd dokumenteeritud ja valitsuse poolt kinnitatud, annavad siis nendele ettevõtjatele, kelle põllul on suured kahjud kehvade ilmastikuolude tõttu, võimaluse pärast korjeaega näidata, kui palju neil saaki on puudu jäänud ja selle alusel saame esitada Euroopa Komisjonile taotluse, et nende reservist kompenseeritakse need kahjud.

Milline põllumajandussektor on praeguseks kõige rohkem kannatada saanud?

See on regionaalne küsimus. Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal on sademete hulk olnud suurem, Kesk-Eestis on ilmastikuolud olnud võrdlemisi pehmed - mõned ütlevad, et tuleb pigem isegi parem aasta. Samuti on siis köögiviljasektor ja marjakasvatus nendest uputustest pihta saanud ehk see sõltub, kus need sademeid rohkem tuli.

Ütlesite, et see otsus vähendab bürokraatiat ja põllumeeste halduskoormust. "Tänu sellele otsusele ei pea põllumees eraldi hakkama PRIA-le tõestama, et just tema põldu laastas halb ilm." Kas seda ohtu ei ole, et keegi võib seda ka ära kasutada?

Meie ilmastiku kohta käivad andmed on dokumenteeritud ja nende alusel on need piirkonnad kindlaks määratud ning valitsuse poolt kinnitatud, et nendes piirkondades on tõesti olnud erakordsed ilmastikuolud ja vastavalt sellele PRIA saab siis menetleda seda, kas see taotleja jääb sinna piirkonda või mitte.

Kas riik on sigade Aafrika katku ohjeldamisel ebaõnnestunud või midagi valesti teinud? Liiga vähe metssigu kütitud ja nüüd tegeleme juba tagajärgedega?

Ma arvan, et me oleme toimetanud enda ressursside raames väga otsustuskindlalt ja hästi selle katku piiramisega. Meil on väga palju erinevaid meetmeid töös, et aidata ka seakasvatajaid - hukatud sead neile kompenseeritakse.

Kui me räägime selle probleemi ennetamisest, siis küsimus on metssigade arvukuses. Metssead põgenevad taudikollete eest ka lõuna poolt ehk siis liiguvad üles Eestisse Lätist. Selleks, et arvukust piirata, peame leidma pikaajalise lahenduse ja see lahendus on see, et me peame leidma võimaluse, kuidas metssealiha panna eestlastele toidulauale, et jahimeestele anda motivatsioon küttida, kuna jahimehed ei taha küttida lihtsalt niisama, vaid nad tahavad ka teha selle metssea lihaks.

Mida te Nurme farmi meeleavaldajatega peale hakkate? Lähete ise kohale?

Ma arvan, et siin on pädevad asutused selle probleemiga tuttavad. Nad arvestavad sellega. Hetkel siis PTA tegi otsuse, et nad reageerivad kõigepealt Põlvamaal, kus pilt on märksa hullem. Ma arvan, et see otsus on kindlasti õigustatud ja seda pean ma ka ütlema, et meeleavaldajad peaksid mõtlema sellele, et tegemist on majanduslikul eesmärgil kasvatatavate loomadega. Kui majandustegevus seal farmis jätkuda ei saa ja Euroopa Liidust meie kaubanduspartnerid ütlevad, et seetõttu ei ole sealiha usaldusväärne, siis tekitab see väga suure majandusliku mõju. Meie eksport on 37 miljonit sealiha ja sealihast tooteid Euroopa Liidu partneritele. Sellele tasub mõelda.