Neljapäeval avaldas USA president Donald Trump oma frustratsiooni Truth Sociali postituses, kus süüdistas oma eelkäijat Joe Bidenit, kes ei lubanud Ukrainal sõja algusaastatel Venemaale vastu hakata.

"On väga raske, kui mitte võimatu, võita sõda ilma sissetungija riiki ründamata. See on nagu suurepärane spordimeeskond, millel on fantastiline kaitse, aga kellel ei lubata ründesuunal mängida. Võiduvõimalusi pole! Nii on ka Ukraina ja Venemaaga. Alatu ja äärmiselt ebakompetentne Joe Biden ei lasknud Ukrainal VASTU VÕIDELDA, vaid ainult KAITSTA. Kuidas see välja kukkus? ... Huvitavad ajad on ees!!!" kirjutas Trump oma postituses.

Veidi hiljem jagas USA president aga kahte fotot, illustreerimaks endisi ja praeguseid läbirääkimisi Ameerika ja Venemaa vahel. Esimesel pildil on näha president Trumpi koos Venemaa riigijuhi Vladimir Putiniga. Teisel fotol on kujutatud endist USA presidenti Richard Nixonit koos NSV Liidu juhi Nikita Hruštšoviga. Mõlemal pildil näitavad USA presidendid Venemaa juhtide suunas ähvardavalt näpuga.

Trumpi varjatud ähvardused Venemaa suunal on Kiievis ja Euroopa pealinnades teretulnud, kuigi USA juht on varem loobunud sanktsioonide kehtestamisest või Ukraina toetuse suurendamisest.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov on viimastel päevadel korduvalt kommenteerinud Venemaa ja Ukraina rahulepingu võimalikke tingimusi. Euroopa ettepanek paigutada Ukrainasse pärast kokkuleppe saavutamist vägesid on Lavrovi sõnul vastuvõetamatu Venemaa jaoks.

Lavrov ütles, et Venemaa soovib naasta raamistiku arutamise juurde, mis pakuti välja 2022. aastal Istanbulis toimunud esialgsetel rahuläbirääkimistel, mille kohaselt Moskva ja Peking aitaksid koos Euroopa liitlastega tagada Ukraina julgeolekut – tingimused, mida Kiiev peab vastuvõetamatuks.

"Me toetame põhimõtteid ja julgeolekugarantiisid, milles lepiti kokku 2022. aasta aprillis," ütles Lavrov. "Kõik muu on muidugi täiesti mõttetu ettevõtmine."

Euroopa juhid uurivad Ukrainale pärast sõda võimalikke julgeolekugarantiisid, tuginedes Trumpi lubadusele toetada riiki Venemaaga sõlmitava rahulepingu korral. Prantsusmaa, Suurbritannia ja Eesti on vihjanud, et nad võivad saata vägesid sõjajärgsesse Ukrainasse, samas kui mitmed teised riigid on öelnud, et võivad osaleda, kuid oleneb, kas USA seda ka teeb.

Pärast hiljutist Trumpi ja Putini tippkohtumist Alaskal ütlesid USA ametnikud, et Venemaa president on aktsepteerinud lääne julgeolekugarantiide väljavaadet Ukrainale. Viimaste avalduste kohaselt võib Moskva sellest aga taganeda.

Lavrov aga alandas ka Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski tippkohtumise ootusi, mida Trump on ülistanud. Lavrovi hinnangul on kahepoolne kohtumine kõrgeimal tasemel võimalik ainult siis, kui kõik arutelu vajavad küsimused on põhjalikult ette valmistatud.

Tema sõnul kohtub Putin Zelenskiga ainult selleks, et aktsepteerida Venemaa maksimalistlikke tingimusi, mis tooksid kaasa Ukraina alistumise.

Venemaa veteranist välisminister seadis kahtluse alla ka Zelenski legitiimsuse tulevasele rahulepingule alla kirjutada, korrates tuttavat Kremli narratiivi, mis kujutab Ukraina juhtkonda ebaseaduslikuna.

Sellest hoolimata jätkas Valge Maja kolmapäeval positiivsel toonil.

"President Trump ja tema meeskond jätkavad suhtlemist Venemaa ja Ukraina ametnikega kahepoolse kohtumise osas, et peatada tapmine ja lõpetada sõda," ütles Valge Maja pressiesindaja Fox Newsile.

Kiievis väliskorrespondentidele rääkides ütles Zelenski, kes on nõustunud Putiniga kohtuma, et ta sooviks Washingtonilt tugevat reaktsiooni, kui Venemaa juht ei ole nõus temaga kahepoolseks kohtumiseks maha istuma.