Sõja 1281. päev: Levivad teated Moskvat varustava naftajuhtme purunemisest plahvatuses
Moskvat varustav naftajuhe purunes teisipäeva õhtul toimunud plahvatuses, teatas väljaanne The Kyiv Independent viitega Ukraina sõjaväeluure (HUR) anonüümsele allikale ning mitmed sotsiaalmeedia kanalid. Ukraina relvajõudude teatel registreeriti rindel viimase ööpäeva jooksul 130 kokkupõrget, kõige tulisem on olukord Pokrovski ja Lõmani suunal.
Oluline Ukraina sõjas kolmapäeval, 27. augustil kell 22.01:
- Levivad teated Moskvat varustava naftajuhtme purunemisest plahvatuses;
- Zelenski: Ukraina delegatsioon kohtub New Yorgis USA ametnikega;
- Stubb arutas Modiga Venemaa sõja lõpetamist Ukrainas;
- Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 130 lahingut;
- Witkoff kohtub sel nädalal New Yorgis Ukraina ametnikega;
- Ukraina õhutõrje tegi 95 Vene droonist öösel kahjutuks 74;
- Ukraina leevendas 18–22-aastastele meestele kehtestatud välisreiside keeldu;
- Enamus sakslastest pooldab okupeeritud Ukraina alade loovutamist rahu vastu;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 920 sõdurit.
Levivad teated Moskvat varustava naftajuhtme purunemisest plahvatuses
Moskvat varustav naftajuhe purunes teisipäeva õhtul toimunud plahvatuses, teatas väljaanne The Kyiv Independent viitega Ukraina sõjaväeluure (HUR) anonüümsele allikale.
"Võimsa plahvatuse tagajärjel... on naftatoodete transport Moskvasse (torujuhtme kaudu) määramata ajaks peatatud," väitis HUR-i allikas kolmapäeval. Plahvatuse põhjust ei täpsustatud. Venemaa pealinna peamine naftatoodete tarnetee, Rjazani-Moskva naftajuhtme plahvatusele Rjazani äärelinnas Božatkovo küla lähedal järgnes tulekahju, märkis The Kyiv Independent.
Kohaliku meedia teatel toodi tulekahju ohjeldamiseks ja kahjustuste parandamiseks kohale päästeteenistused ja remondimeeskonnad. Vene Telegrami kanalid väitsid, et peamise torujuhtme lõigul oli kuulda valju plahvatust.
Alates 2018. aastast on riiklik torujuhtmete operaator Transneft selle torujuhtme otstarvet muutnud, et tarnida Moskvasse autobensiini, märkis The Kyiv Independent. Allikas märkis, et ettevõte varustab kütusega ka Vene relvajõude.
Sotsiaalmeediakanali (((Tendar))) teatel ühendab torujuhe Tjazani naftatöötlemistehast Moskva lähistel paikneva Kapotnja rafineerimistehasega ning plahvatuse ja tulekahju järel peatati kütuse pumpamine selles. Mõlemat tehast on Ukraina samuti varasemalt rünnanud, märkis (((Tendar))).
A heavy explosion occurred at the oil pipeline between Ryazan with Moscow. The pipeline connects the refineries of Ryazan and Kapotnya in Moscow. Reportedly the oil flow has been suspended.
— (((Tendar))) (@Tendar) August 27, 2025
Both refineries have already been visited by Ukrainian drones in the past. pic.twitter.com/16hZT1zOcJ
Transneft ja piirkondlikud ametnikud pole tulekahju ega selle võimalike põhjuste kohta avalikult kommentaare andnud. HUR-i allika sõnul hindab Transneft praegu kahjusid.
Kyiv Independent rõhutas, et ei saa väiteid sõltumatult kinnitada.
Samas teatasid plahvatusest ka mitmed kontod sotsiaalmeediakeskkonnas X.
A major oil pipeline in Russia - one of the key suppliers of petroleum products to Moscow - has exploded.
— WarTranslated (@wartranslated) August 27, 2025
According to media reports, the incident involves the "Ryazan-Moscow" pipeline, which has been supplying fuel since 2018, including to the occupying army. Following the… pic.twitter.com/fEv9kqfS5P
Rjazan asub Moskvast umbes 180 kilomeetri ja Venemaa-Ukraina piirist umbes 500 kilomeetri kaugusel.
Ukraina väed on täiemahulise sõja jooksul korduvalt sabotaažioperatsioonide ja droonirünnakute abil sihikule võtnud Venemaa energiainfrastruktuuri, eesmärgiga õõnestada Moskva gaasi- ja naftatulusid. Viimastel nädalatel on Venemaalt hakanud tulema teateid bensiini nappusest, mis olevat tingitud töö katkemisest naftatöötlemistehastes, mida on tabanud Ukraina õhurünnakud.
Zelenski: Ukraina delegatsioon kohtub New Yorgis USA ametnikega
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäeval, et administratsiooni liikmed kohtuvad reedel New Yorgis USA ametnikega osana jätkuvatest püüdlustest lõpetada sõda Venemaaga.
"Reedel toimuvad New Yorgis kohtumised president Donald Trumpi meeskonnaga, mis järgnevad neljapäevastele kohtumistele Šveitsis," ütles Zelenski oma igapäevases pöördumises sotsiaalmeedias.
Stubb arutas Modiga Venemaa sõja lõpetamist Ukrainas
Soome president Alexander Stubb pidas vestluse India peaministri Narendra Modiga, mille käigus arutati Venemaa sõja lõpetamist Ukrainas ning India ja Euroopa Liidu koostööd.
"Hea vestlus India peaministri Narendra Modiga. Arutasime vajadust leida õiglane ja püsiv lahendus Venemaa sõjale Ukrainas. Sõja lõpetamine on meie kõigi huvides, see on ühine eesmärk. Indial on oluline roll. Seda [riiki] kuulatakse ja austatakse nii lõunas, läänes kui ka idas. Samuti leppisime kokku vajaduses süvendada India ja EL-i suhteid. Meie koostöö kasvab ja jätkub," kirjutas Stubb X-is.
Kolmapäeval jõustusid USA kehtestatud 50-protsendised importtollimaksud India toodetele Vene nafta ostmise eest. India teeb Venemaaga sõjalist ja majanduslikku koostööd ning ostab Moskvalt suures koguses naftat. Seetõttu ähvardas USA president Donald Trump Indiat juba varem uute tollimaksudega, öeldes, et need aitavad Venemaal Ukrainas sõda pidada.
Stubb on suutnud luua hea kontakti nii Trumpi kui Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ning osaleb aktiivselt rahuvahenduses.
Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 130 lahingut
Ukraina relvajõudude teatel registreeriti rindel viimase ööpäeva jooksul 130 kokkupõrget, kõige tulisem on olukord Pokrovski ja Lõmani suunal.
Lõmani suunas ründas Vene armee 27 korda, üritades edasi liikuda Novomihhailovka, Karpovka, Kolodjazi lähedal. Kramatorski suunas tegi vaenlane neli rünnakut Ukraina vägede positsioonidele.
Möödunud ööpäeva jooksul ründasid venelased Toretski suunas Ukraina üksusi kaheksal korral. Pokrovski suunal toimus viimase ööpäeva jooksul lausa 30 vaenlase rünnakut.
Ukraina õhutõrje tegi 95 Vene droonist öösel kahjutuks 74
Ukraina õhutõrjujad tulistasid teisipäeva õhtul ja ööl vastu kolmapäeva toimunud ulatusliku Vene droonirünnaku ajal riigi põhja-, lõuna- ja idaosas alla või surusid maha 74 Shahed-tüüpi ja eri tüüpi peibutusdrooni.
Witkoff kohtub sel nädalal New Yorgis Ukraina ametnikega
USA presidendi eriesindaja Steve Witkoff ütles, et kohtub sel nädalal New Yorgis Ukraina ametnikega. Witkoffi sõnul korraldab USA sel nädalal kohtumisi nii Ukraina ja Venemaa vahelise konflikti kui ka teiste konfliktide lahendamiseks, vahendas Ukrainska Pravda.
"Loodame need selle aasta lõpuks lahendada. Kohtun sel nädalal ukrainlastega, New Yorgis," rääkis Witkoff.

Ukraina leevendas 18–22-aastastele meestele kehtestatud välisreiside keeldu
Kiiev teatas teisipäeval, et 18–22-aastastel Ukraina meestel on nüüd lubatud välismaale reisida, leevendades seadust, mille eesmärk on tagada piisav arv sõdureid Venemaa sissetungi vastu võitlemiseks.
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest on 18–60-aastased Ukraina mehed vajanud riigist lahkumiseks eriluba.
Igal aastal üritavad tuhanded mehed riigist ebaseaduslikult põgeneda, kasutades selleks sageli ohtlikke piiriületusteid.
"Valitsus on uuendanud riigipiiri ületamise korda. 18–22-aastased mehed saavad sõjaseisukorra ajal takistamatult piiri ületada," ütles peaminister Julia Svõrõdenko Telegramis.
Ta sõnas, et otsus puudutab kõiki selle vanuserühma kodanikke, sealhulgas ka neid, kes viibivad praegu välisriikides. Nad võivad soovi korral Ukrainasse naasta ja sealt uuesti lahkuda.
"Soovime, et ukrainlased säilitaksid Ukrainaga võimalikult tihedad sidemed," ütles Svõrõdenko.
18–22-aastased mehed mobilisatsiooni alla ei kuulu. Praegu algab mobilisatsiooniiga 25. eluaastast.
ÜRO andmetel elab välismaal üle 5,6 miljoni ukrainlase, kellest enamik on Euroopa riikides.
Enamus sakslastest pooldab okupeeritud Ukraina alade loovutamist rahu vastu
Pisut enam kui pool sakslastest leiab, et Ukraina peaks olema valmis rahu nimel loovutama Venemaa okupeeritud alad, selgub kolmapäeval avaldatud uuringutulemustest, vahendas The Kyiv Independent.
Küsimusele, kas "Ukraina peaks olema valmis loovutama okupeeritud alad Venemaale, kui see on vajalik rahulepingu sõlmimise hõlbustamiseks", vastas 52 protsenti vastanutest jaatavalt, teatas väljaanne Die Welt, viidates Forsa Instituudi uuringule.
Toetus sellisele seisukohale oli suurim, 72 protsenti, parempopulistliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetajate hulgas. Saksamaa parlamendi suurim opositsioonierakond AfD on järjepidevalt kritiseerinud Saksamaa toetust Ukrainale.
Samas toetas valitsuskoalitsiooni valijate seas sama seisukohta märksa vähem inimesi, kristlike demokraatide (CDU/CSU) toetajatest pooldas seda 43 protsenti ja Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) valijatest toetas sama 48 protsenti.
Forsa Instituut viis uuringu läbi 18.–19. augustil 1002 vastajaga.
Berliin on olnud Ukraina üks peamisi liitlasi alates täiemahulise sõja algusest 2022. aastal, saades Ukraina juhtivaks sõjaliseks toetajaks Euroopa riikide hulgas.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz, kes osales 18. augustil Washingtonis USA presidendi Donald Trumpi, president Volodõmõr Zelenski ja teiste Euroopa juhtidega toimunud tippkohtumisel, ütles, et Ukrainat ei tohiks sundida territooriumi loovutama.
Venemaa okupeerib praegu umbes 20 protsenti Ukraina territooriumist idas ja lõunas.
Venemaa president Vladimir Putin, kes kohtus Trumpiga 15. augustil Alaskal, on väidetavalt nõudnud rahulepingu tingimusena täielikku kontrolli Ida-Donbassi piirkonna üle, mis koosneb osaliselt okupeeritud Donetski oblastist ja peaaegu täielikult okupeeritud Luhanski oblastist.
Kuigi Trump on öelnud, et "maadevahetus" on tõenäoliselt osa lõplikust rahulepingust, rõhutas ta, et ainult Kiiev saab teha otsuseid territoriaalsete järeleandmiste kohta. Zelenski on korduvalt tagasi lükanud Venemaa okupatsiooni ametliku tunnustamise või täiendava territooriumi loovutamise ning nõudnud rahuläbirääkimiste ja igasuguste territoriaalsete arutelude eeltingimusena täielikku relvarahu.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 920 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 078 750 (võrdlus eelmise päevaga +920);
- tankid 11 135 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 23 178 (+0);
- suurtükisüsteemid 32 024 (+45);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1472 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1212 (+1);
- lennukid 422 (+0);
- kopterid 340 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 53 636 (+194);
- tiibraketid 3598 (+0);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 59 887 (+118);
- eritehnika 3950 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Mait Ots
Allikas: Ukrainska Pravda, BNS, The Kyiv Independent, Interfax-Ukraine









