"Vaatamata riigipeade kohtumistele ja erinevatele võimalikele vaherahuläbirääkimiste arutamisele, ei näe me, et see oleks kuidagi jõudnud lahinguväljale. Pigem vastupidi. Me näeme uusi rünnakute tippe, kui me räägime siin 28. augusti rünnakust. Ei ole mingit alust arvata, et Vene Föderatsioon võtaks tõsiselt rahuläbirääkimisi ja selleks ettevalmistusi.

"Territoriaalselt edenesid Venemaa relvajõud viimase seitsme päeva jooksul ligi 100 ruutkilomeetrit, millest enamik vallutati Donetski oblastis," ütles Kiviselg kaitseministeeriumi pressikonverentsil.

Kiviselg märkis, et avalikele allikatele tuginedes on Venemaa relvajõud selle aasta jooksul vallutanud lisaks ligikaudu 16 protsenti Donetski oblasti territooriumist, seejuures on nad praeguseks okupeerinud kogu oblastist veidi alla 77 protsendi. "See kinnitab veel kord, et Donetski oblast on jätkuvalt üks Venemaa relvajõudude põhipingutustest," sõnas Kiviselg.

"Möödunud nädala jooksul jätkasid Venemaa relvajõud iga päev kaugmaa-droonilöökidega erisugustele objektidele Sumõ, Dnipropetrovski, Pokrovski, Dobropillja, Harkivi, Poltaava, Tšerkassõ ja Tšernihivi suundadel. Ööpäevas lastud droonide hulk jäi 50 ja 100 vahele. Näiteks anti kaugmaa-droonilöögid elektri- ja gaasitaristu objektidele ning tabamusi said alajaam Sumõs, alajaam Novgorod-Severskis ja gaasikompressorijaam Dikankas," rääkis Kiviselg.

Kiviselg ütles, et ööl vastu 28. augustit aga korraldasid Venemaa relvajõud järjekordse massiivse kombineeritud raketi- ja kaugmaa-droonilöökide seeria. "Strateegilistelt pommitajatelt lasti tiibrakette Kh-101, hävitajatelt aeroballistilisi rakette Kinžal, raketisüsteemidest Iskander, võimalik, et ka Põhja-Korea raketisüsteemidest, ballistilisi rakette. Lasti ka märkimisväärsel hulgal kaugmaadroone – kokku 598. Seda on vaid 130 tükki vähem kui 9. juulil, mil lasti selle sõja seni suurim arv droone ööpäevas ehk 728," sõnas Kiviselg.

Ta lisas veel, et löökide tagajärjel fikseeriti plahvatusi Kiievi, Vinnitsa, Ivano-Frankivski, Poltaava, Tšernihivi, Ternopili, Sumõ, Hmelnõtskõi ja Tšernivitsi oblastis.

"Kiievis said tabamusi või kahjustusi mitmed tehased, nagu Artem, Ukrspetssistems, Samsung ning Kiievi raadiotehas. Samuti sai tabamusi või kahjustusi Türgi ettevõtte Baykari ehitamisjärgus olev tehas. Lisaks tööstusobjektidele said kahjustusi või tabamusi ka Kiievi tsiviilobjektid nagu näiteks riikliku raudtee-ettevõtte reisirong, mis seisis Intercity depoos, elumajad ning Euroopa Liidu ja Briti Nõukogu esinduse hoone," rääkis ta.

Sõjalistest objektidest anti Kiviselja sõnul kaugmaadrooni, tiibraketi Kh-101 ja aeroballistiliste rakettide Kinžal lööke lennuväljale Kozjatõnis ja Kolomjas.

"Taristuobjektide mõjutamise kõrval jätkatakse raketi- ja õhulöökide andmist Ukraina relvajõudude ajutistele koondumisaladele ja kaitsepositsioonidele," ütles Kiviselg.

"Viimastele heidetakse lennuväe pommitajatelt liugpomme ning koondumisaladele lastakse Iskanderi süsteemidest ballistilisi rakette. Iga päev antakse õhulööke liugpommidega Huliaipole, Pokrovski, Lõmani, Siverskõi ja Sumõ suunal. Löökide põhisuund on Pokrovsk, kuhu viimase nelja kuu jooksul on heidetud juba ligi 3600 pommi. Ainuüksi viimase kahe nädala jooksul heideti Pokrovski suunale neid umbes 700. Eesmärk on purustada ukrainlaste kaitseliinid, misjärel sooritatakse jalaväe rünnakuid," sõnas Kiviselg.