SCO tippkohtumine kestab esmaspäevani, paar päeva enne Pekingis korraldatavat suurt sõjaväeparaadi, millega tähistatakse 80 aasta möödumist teise maailmasõja lõpust.

SCO-sse kuuluvad Hiina, India, Venemaa, Pakistan, Iraan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Usbekistan ja Valgevene – lisaks on vaatlejatena või "dialoogipartneritena" seotud veel 16 riiki.

Hiina ja Venemaa on aeg-ajalt esitlenud SCO-d alternatiivina NATO sõjalisele alliansile.

Laupäeval Hiina uudisteagentuuris Xinhua avaldatud intervjuus ütles Putin, et eelseisev tippkohtumine "tugevdab SCO suutlikkust vastata kaasaegsetele väljakutsetele ja ohtudele ning kindlustab solidaarsust ühises Euraasia ruumis".

"Kõik see aitab kujundada õiglasemat multipolaarset maailmakorda," ütles Putin Xinhua teatel.

Ekspertide sõnul on Peking ja Moskva innukad kasutama SCO-suguseid platvorme oma mõju kasvatamiseks, kuna Hiina nõue Taiwanile ja Venemaa sissetung Ukrainasse on viinud nad vastuollu Ameerika Ühendriikide ja Euroopaga.

"Hiina on pikka aega püüdnud esitleda SCO-d Lääne-välise jõublokina, mis edendab uut tüüpi rahvusvahelisi suhteid, mis on tema väitel demokraatlikumad," ütles Singapuri Nanyangi Tehnoloogiaülikooli abiprofessor Dylan Loh.

"Lühidalt öeldes pakub see Hiina-mõjutustega mitmepooluselist korda, mis erineb rahvusvahelises poliitikas Lääne domineeritud kordadest," ütles Loh AFP-le.

Rohkem kui 20 liidrit, sealhulgas Iraani ja Türgi presidendid Masoud Pezeshkian ja Recep Tayyip Erdoğan, osalevad bloki suurimal kohtumisel alates selle asutamisest 2001. aastal.

"Laiaulatuslik osavõtt viitab Hiina kasvavale mõjule ja SCO atraktiivsusele platvormina Lääne-välistele riikidele," lisas Loh.

Peking püüab SCO kaudu "oma mõju demonstreerida ja anda signaali, et Euraasial on oma institutsioonid ja mängureeglid", ütles Lizzi Lee Asia Society Policy Institute'ist.

"Seda esitletakse kui midagi erinevat, mis on üles ehitatud suveräänsusele, mittesekkumisele ja multipolaarsusele, mida hiinlased eeskujuna esitlevad," ütles Lee AFP-le.

Hiina president Xi kohtus laupäeval Tianjinis liidritega, sealhulgas Egiptuse peaministri Moustafa Madbouly ja Kambodža peaministri Hun Manetiga.

Tippkohtumise kõrval korraldatakse ka teisi kahepoolseid kohtumisi.

Putin peab esmaspäeval eeldatavasti kõnelusi Türgi presidendi Erdoğaniga Ukraina konflikti teemal ning Iraani presidendi Pezeshkianiga Teherani tuumaprogrammi üle.

Putin vajab "nii kõiki SCO pakutavaid eeliseid, et olla maailmaareenil arvestatav tegija, kui ka maailma suuruselt teise majanduse toetust," ütles Jaapani Soka ülikooli professor ja Ida-Aasia ekspert Lim Tai Wei.

"Venemaa soovib ka Indiat enda poole võita ning India kaubanduspinged Ameerika Ühendriikidega pakuvad selleks võimaluse," ütles Lim AFP-le.

Tippkohtumine toimub mõni päev pärast seda, kui USA kehtestas karistuseks India kaupadele järsult kõrgemad tollitariifid, kuna New Delhi ostab Venemaa naftat.

India peaminister Narendra Modi saabus laupäeva õhtul Tianjini pärast Jaapani-reisi, mis tähistab tema esimese Hiina-visiidi algust alates 2018. aastast.

Kaks kõige rahvarohkemat riiki on ägedad rivaalid, kes võistlevad mõjuvõimu pärast Lõuna-Aasias ning pidasid 2020. aastal maha ohvreid nõudnud piirikonflikti.

Suhete soojenemine algas eelmise aasta oktoobris, kui Modi kohtus Venemaal toimunud tippkohtumisel Xiga esimest korda viie aasta jooksul.

Modi ei olnud neljapäeval Hiina riigimeedia avaldatud Pekingi paraadil osalevate liidrite nimekirjas, kus olid Indoneesia president Prabowo Subianto, Myanmari hunta juht Min Aung Hlaing ja Põhja-Korea liider Kim Jong-un.