Aastakümneid vaenujalal olnud Armeenia ja Aserbaidžaani piiriala Gorise linna lähedal, mis on viimane Armeenia küla enne kontrolljoont, oli veel suvel kuulda aeg-ajalt paugutamist.

Läheduses paistavad juba kaugusest Karabahhi mäed, kuhu armeenlastel enam võimalik minna ei ole. Küll aga on mäetippudel näha Armeenia ja Aserbaidžaani sõjaväelaste positsioone.

Viimastel aegadel on olnud rahulik. Seda kinnitavad ka piirialadel patrulliva Euroopa Liidu vaatlusmissiooni raportid.

"Praegu on olukord väga rahulik, meil pole olnud mingeid vahejuhtumeid – tulistamisi öösiti ega midagi muud. Olukord oli teistsugune veel aprillis, aga näeme, et pärast Washingtoni deklaratsiooni on kõik veelgi enam rahunenud ja tundub, et mõlemad osapooled keskenduvad praegu rahu tegemisele," sõnas Euroopa Liidu Armeenia missiooni juht Markus Ritter.

Analüütikud näevad Washingtoni deklaratsioonis eelkõige ühte sammu pikas protsessis.

"Minu arvates pole praegune olukord rahu ega ka sõda ja nii jääb see veel tükiks ajaks. Eeldada, et nii pikaajalises konfliktis lahendab ühe dokumendi allkirjastamine kuskil Washingtonis kõik probleemid, pole minu arvates realistlik," lausus Kaukaasia instituudi direktor Aleksander Iskandaryan.

Kõige konkreetsem plaan Washingtoni deklaratsioonis on niinimetatud Trumpi tee, kus saavad kokku aserite ammune soov oma alad läbi Armeenia ühendada, USA ärihuvid ja Armeenia soov isolatsioonist väljuda. Märgiline on ka see, et Kaukaasia riigid ajasid asju ilma Venemaata. Armeenia lüüasaamine sõjas ja armeenlaste väljaajamine Mägi-Karabahhist on suhtumisi muutnud.

"Milline saab olla suhtumine Venemaasse pärast seda kõike? Asi ei ole isegi emotsioonides, vaid selles, et julgeolekugarantiiks, mida Venemaa lubas olla ja armeenlaste teadvuses oli, Venemaa ei osutunud. Ehk Venemaale ei saa julgeoleku tagamisel absoluutselt loota," ütles Iskandaryan.

Samas on Armeenia mitmel moel jätkuvalt Venemaaga tihedalt seotud ja värksetel videokaadritel võib näha Armeenia peaminister Nikol Pašinjan koos Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Pöörde asemel võib rääkida mitmekesisematest suhetest.

"Varem oli valdavalt kõik seotud Venemaaga, nüüd püüab Armeenia suhteid mitmekesistada. Muidugi on fookus läänel. Allkirjastasime strateegilise partnerluse harta USA-ga jaanuaris enne Trumpi võimuletulekut. Nüüd oleme allkirjastamas uut partnerlusdokumenti Euroopa Liiduga, aga lisaks on Armeenia arendamas suhteid globaalselt ja mitte ainult lääneriikidega. Näiteks Indiast on praegu saanud number üks kaitsekoostööpartner," sõnas mõttekoja APRI analüütik Benyamin Poghosyan.

Suhted Euroopa Liiduga on samas saanud lähedasemaks kui kunagi varem.

"Suhted Euroopa Liidu ja Armeenia vahel ei ole kunagi olnud lähedasemad kui praegu ja oleme alustanud suhete tugevdamist kõikides valdkondades alates 2023. aasta lõpust. Oleme alustanud koostööd julgeoleku alal ja oleme tugevdanud ka majanduslikku koostööd vastupanu ja kasvu plaani kaudu. Selle plaaniga püüame tugevdada Armeenia iseseisvust, vastupidavust, suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja võimet teha reforme," lausus Euroopa Liidu Armeenia delegatsiooni juht Vassilis Maragos.

Armeenia parlament on deklareerinud soovi liituda Euroopa Liiduga.

"See on meie ülim eesmärk, aga ma ei ütleks, et liigume ühest mõjusfäärist teise. Muutume suveräänsemaks ja iseseisvamaks, tasakaalustades välispoliitikat, sõjalist koostööd ja majanduslikku koostööd mitte ainult läände, vaid ka lõunasse ja itta. See tuleneb meie rahvuslikest huvidest," ütles Kodanike Kokkuleppe partei poliitik Arsen Torosyan.

Valitsuspartei räägib parema tuleviku nimel uue lehekülje pööramisest suhetes põlise vaenlase Aserbaidžaaniga. Oma kodudest minema aetud Mägi-Karabahhi armeenlaste olukorda ega õigusi seejuures hiljutistes dokumentides ei käsitleta.

"Peame hoolt kandma selle riigi eest, mitte elama ebarealistlikes unistustes, mis kunagi ei täitu," lisas Torosyan.

Paljud armeenlased jagavad seda arusaama, paljud leiavad aga, et tulevikku ei saa ehitada etnilist puhastust lihtsalt vaiba alla lükates ja paljud eesotsas poliitilise opositsiooniga leiavad, et Armeenia on teinud kaugelt liiga palju järeleandmisi.

"See on järjekordne allaandmisakt, kui ma nii tohin öelda. Nikol Pashinyani režiimi võimu all jätkame oma geopoliitilise kaalu kaotamist, väärikusest loobumist ja rahvuslikest huvidest eemaldumist," rääkis Vabariikliku Partei aseesimees Armen Ashotyan.

Konservatiivse ja venemeelse endise võimupartei endine haridusminister maadleb rahapesusüüdistustega ja näitab jalavõru, millega ta on vabadusse lastud.

"Kogu see lugu on fabritseeritud A-st Z-ni. Rahapesusüüdistust kasutatakse poliitilistelt oponentidelt väljapressimiseks," lisas Ashotyan.

Jerevani tänavatel keeb hilissuviselt kuum elu. Endise võimu seitse aastat tagasi revolutsiooniga kukutanud Nikol Pašinjan lubas armeenlastele rohkem demokraatiat. Praegu on aga nii mõnelgi opositsioonipoliitikul probleeme õigussüsteemiga. Enim avalikku tähelepanu on pälvinud tüli Armeenia kirikuga, mõnda kriitiliselt esinenud vaimulikku süüdistatakse riigipöörde katses. Samuti peeti kinni kiriku kaitsele asunud Armeenia rikkaim inimene Samvel Karapetyan ja löögi all on tema äriimpeerium energiafirmast pitsaketini.

"Armeenial on praegu demokraatlikum valitsus kui kunagi varem. See on reaalsus. Kõige olulisem on, et meil olid ausad valimised. Kas selles valitsuses on totalitaarne tendents oponente rünnata? Jah. Selle vastu tuleb võidelda ja seda peavad tegema Armeenia kodanikud," sõnas CivilNeti poliitikakommentaator Eric Hacopian.

Valitseva võimu populaarsus Armeenias on langenud, aga vana soovitakse tagasi veel vähem. Eric Hacopiani sõnul oleks kolmandal värskel jõul praegu hea võimalus rahva toetus võita. Kas see võiks tõusta Armeenia ühiskonnast või välise mõjutaja, näiteks Venemaa abil? Nii Venemaal kui ka Armeenias äriimpeeriumi omav miljardär ja filantroop Samvel Karapetyan võiks sellesse puslesse sobida.

"Tema profiiliga inimene oleks ideaalne rahastama venemeelseid asju Armeenias. See on keeruline olukord, aga selline must-valge mõte tuleb oma peast välja saada ja mõista, et jah, venelased püüavad mängida negatiivset rolli, aga neid ei saa kasutada ettekäändena ebademokraatlike meetodite kasutamiseks," ütles Hacopian.

Armeenlastel on juba järgmisel aastal võimalik taas öelda, millisena oma maa tulevikku näha tahavad. Valimised leiavad aset 7. juunil.