Prantsuse peaminister Francois Bayrou kuulutas 8. septembriks välja usaldushääletuse, et saada toetust oma ulatuslike eelarvekärbete plaanile. Tal pole parlamendis enamust ning Bayrou valitsuse kukkumine tundub üha tõenäolisem. Riigi suurimad ametiühingud kutsuvad aga üles korraldama üleriigilisi streike. 

Politico kirjutab, et riigis valitseb nüüd tõsine juhtimiskriis. Kui varem arutati president Emmanuel Macroni võimalikku tagasiastumist vaid kuluaarides, siis nüüd käib selle üle juba avalik arutelu.

Parempopulistid ja ka vasakpopulistid nõuavad avalikult presidendi tagasiastumist. Samas arutavad seda juba ka tsentristlikud vaatlejad ja poliitikud. 

"Me kuuleme seda isegi Macroni leerile lähedastelt inimestelt," ütles uuringufirma Ipsos küsitleja Mathieu Gallard. 

Macroni lahkumine põhjustaks Euroopa diplomaatilisel areenil maavärina. Samas ei pruugiks isegi see samm lahendada riigis valitsevat poliitilist ummikseisu. Politico kirjutab, et juhtimiskriisi taga peituvad isegi veel sügavamad probleemid. 

Prantsusmaa parlament on juba killustunud. Eelmise aasta lõpus lagunes pärast kolmekuulist ametisolekut Michel Barnier' valitsus, kuna Marine Le Peni juhitud parempopulistid liitusid siis vasakpopulistide algatatud umbusaldusavaldusega. Seejärel astuski ametisse Bayrou valitsus, mis võib nüüd lähiajal samuti oma lõpu leida.

Pole selge, kas uued ennetähtaegsed valimised annaksid toimiva parlamendi. Uuringud näitavad, et Le Peni juhitud partei saaks paar kohta juurde, kuid parlament jääks endiselt killustatuks.

Prantsusmaa 30-aastaste valitsuse võlakirjade tootlus on aga tõusnud enam kui 16 aasta kõrgeimale tasemele, kuna investorid muretsevad üha rohkem riigi rahandusliku seisu pärast. Bayrou ise hoiatab, et riiki võib tabada Kreeka-laadne kriis. 

"Ma pole näinud nii suurt ebakindlust alates 1968. aastast, kui ma olin tudeng. Järsku sa ei tea enam, mis toimub sinu majandusega, sinu enda valitsusega," ütles kindlustusfirma AXA endine peaökonomist Eric Chaney. 

Prantsusmaa on hädas kasvava võlakoormaga ning Bayrou üritab eelarvepuudujääki vähendada. Peaminister on välja käinud kärped, mis peaksid säästma riigikassale 44 miljardit eurot aastas. Politico kirjutab, et Macron teab väga hästi, et pole viiteid, et Prantsuse poliitikud oleksid valmis riigi hüvanguks lahendama eelarvega seotud probleemi. 

"Me jätkame eelarvepuudujäägi süvendamist, midagi ei juhtu ja olukord läheb ainult hullemaks," ütles endise presidendi François Hollande'i eksnõunik Gaspard Gantzer.