Trump kutsus Euroopat üles lõpetama Vene nafta ostmine ja survestama Hiinat
Pariisis neljapäeval Ukraina julgeolekutagatisi arutanud Euroopa liidrid rääkisid pärast tippkohtumist videosilla vahendusel USA presidendi Donald Trumpiga. Trump kutsus Euroopa liidreid üles lõpetama Vene nafta ostmine ning avaldama survet Hiinale.
Niinimetatud tahtekoalitsiooni juhid ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski tulid kokku, et panna paika julgeolekutagatised Ukrainale.
Trump liitus tahtekoalitsiooni riikide kõnelustega ja kutsus Euroopat üles lõpetama nafta ostmine Venemaalt.
"President Macron ja Euroopa liidrid kutsusid president Trumpi osalema tahtekoalitsiooni kohtumisel. President Trump rõhutas, et Euroopa peab lõpetama Vene nafta ostmise, kuna see rahastab sõda — Venemaa teenis ühe aastaga EL-ile kütusemüügist 1,1 miljardit eurot," ütles Valge Maja ametnik.
Samuti kutsus Trump Euroopa liidreid avaldama majanduslikku survet Hiinale, kes toetab Venemaa sõjapüüdlusi, lisas Valge Maja
Soome president Alexander Stubb ütles, et kohtumisel rõhutati, et Euroopas on kaks riiki, kes ostavad oma nafta ja gaasi otse Venemaalt: Slovakkia ja Ungari.
Euroopa Liit kehtestas 2022. aastal seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse keelu suuremale osale Venemaalt pärinevale naftaimpordile.
Siiski tehti erand impordile Slovakkiasse ja Ungarisse, et anda neile merepiirita Kesk-Euroopa riikidele aega leida alternatiivseid tarneallikaid.
Ukraina on konflikti vältel võtnud sihikule Venemaa Družba naftajuhtme, mis toimetab Vene naftat Slovakkiasse ja Ungarisse.
Mõlemad riigid on palunud Euroopa Komisjonil võtta meetmeid seoses Ukraina korduvate rünnakutega torujuhtmele.
Slovakkia Moskva-meelne juht Robert Fico kohtub reedel Lääne-Ukrainas Zelenskiga. Varem sel nädalal pidas Fico Hiinas kõnelusi Vene presidendi Vladimir Putiniga.
Augustis ütles Ungari peaminister Viktor Orbán, et kurtis Trumpile torujuhtmele tehtud rünnakute üle.
Macron: 26 riiki lubasid osaleda Ukraina julgeolekujõududes
Prantsuse president Emmanuel Macron lausus pärast kohtumist, et 26 riiki on lubanud osaleda Ukraina julgeolekujõududes maismaal, merel või õhus.
Macron lisas, et USA toetus julgeolekugarantii osas saab paari päeva jooksul lõplikult vormistatud.
"Me pidasime kõne president Trumpiga. Selle kõne järeldused on lihtsad: paari päeva jooksul saame selgeks USA toe ja need julgeolekutagatised. Nagu ma ütlesin, on USA olnud protsessi igas etapis kaasatud," lausus Macron ajakirjanikele.
Kui Venemaa keeldub jätkuvalt rahuläbirääkimistest, siis rakendatakse tema suhtes uusi sanktsioone, mis koordineeritakse USA-ga, ütles Macron.
Saksamaa on valmis suurendama oma toetust Ukrainale rahulepingu sõlmimisel
Saksamaa on valmis laiendama oma toetust Ukrainale ja osalema julgeolekugarantiide tagamises, kui rahuleping sõlmitakse, ütles Saksa valitsuse pressiesindaja neljapäeval Pariisis toimunud Ukrainat toetavate riikide kohtumise järel.
"Fookus peaks olema Ukraina relvajõudude rahastamisel, relvastamisel ja väljaõppel," sõnas pressiesindaja.
Saksamaa on valmis suurendama Ukraina vägede rahastamist ja väljaõpet, kuid otsuse võimalikest uutest sõjalistest kohustustest teeb riik alles siis, kui kogu pilt on selge, rääkis pressiesindaja.
"See puudutab muu hulgas USA osaluse kvaliteeti ja ulatust," lisas pressiesindaja.
Zelenski sõnul on liitlastel üldine raamistik julgeolekutagatisteks
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeval, et Kiiev ja tema liitlased on jõudnud kokkuleppele julgeolekutagatiste üldises raamistikus ning iga riik, kes on lubanud panustada, valmistab ette vastavaid dokumente.
Pariisis peetud pressikonverentsil lisas ta, et tugev Ukraina armee on iga sellise kokkuleppe keskmes ning kutsus Euroopa kaitsetööstuse ettevõtteid suurendama oma tootmisvõimsuse täismahule.
Zelenski sõnul näitab Kremli ettepanek, et ta kohtuks Vene president Vladimir Putiniga Moskvas, et Venemaa ei soovi kohtumise toimumist.
Zelenskõi tänas neljapäeval oma Euroopa liitlasi nõusoleku eest saata Ukrainasse väeüksuseid sõjajärgse julgeolekutagatisena ning nimetas seda esimeseks konkreetseks sammuks.
"Kakskümmend kuus riiki on nõustunud andma Ukrainale julgeolekutagatisi. Minu hinnangul on see pika aja jooksul esimene nii tõsine ja konkreetne samm," ütles Zelenski.
Meloni: Itaalia ei saada Ukrainasse väge
Itaalia peaminister Giorgia Meloni taaskinnitas neljapäeval liitlastele, et Itaalia ei saada Ukrainasse sõjaväelasi, kuid on valmis aitama kaasa võimaliku rahuleppe jälgimisele, teatas tema büroo.
Meloni võttis videosilla vahendusel osa nn tahtekoalitsiooni liitlaste tippkohtumisest, mis peeti varem päeval Pariisis, kus ta kordas Itaalia vastuseisu väeüksuste Ukrainasse saatmisele.
Sealjuures kinnitas Meloni oma avatust toetada võimalikku relvarahu seire- ja väljaõppealgatustega väljaspool Ukraina piire, seisis teates.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Reuters, BNS











