Valitsus saatis neljapäeval riigikogule eelnõuna reklaamiseaduse, mis tagaks Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määruse täitmise Eestis. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul mõistab ta eelnõu eesmärki, kuid praegusel kujul tekitab see palju segadust.

Poliitreklaami läbipaistvuse määrus näeb ette, et poliitreklaami tehakse ausalt ja läbipaistvalt ning sarnaste reeglitega kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Sellega soovitakse vältida teabega manipuleerimist ning välismaist sekkumist valimistesse. Poliitreklaamina käsitletakse aga ka igasugust seadusandlikku protsessi sekkuvat tegevust.

"Kui määruse teksti lugeda, siis kõik, mis puudutab valimisi, kõik, mis puudutab rahvahääletust ja kõik, mis puudutab seadusandluse mõjutamist, on käsitletav poliitreklaamina mis tahes moel," rääkis Pakosta. "Ehk et tegemist ei pea olema ainult ostetud reklaamiga, vaid ka kõik muud tegevused, mis püüavad ühte või teist paragrahvi mõjutada ühes või teises suunas, on siis selle Euroopa Liidu määruse mõttes poliitreklaam."

See tähendab, et ka näiteks suur osa meeleavaldustest liigituks poliitreklaami alla, sest need üritavad tihti mõjutada seadusandlust.

"Euroopalik arusaam on selline, et poliitikaga tegelevad moel või teisel ikkagi kõik vähegi aktiivsed inimesed, mitte ainult poliitikud. Ehk see Euroopa Liidu poliitreklaami määrus ei kehti mitte ainult poliitikutele, vaid kehtib kõikidele inimestele, kes soovivad näiteks avaldada meelt või mõjutada ühiskonda ühe või teise seaduseelnõu muutmise ja vastuvõtmise, mitte vastuvõtmise suunas. Sellel pole vahet, kas näiteks tegemist on riigieelarve seadusega, kus nõutakse palgatõusu. Tegemist on siis seadusandliku protsessi mõjutamisega," ütles minister.

Eesti sellise määruse poolt ei olnud.

Pakosta sõnul tekitab see hulga segadust, mistõttu ei soosi valitsus ka inimeste trahvimist.

"Ma jään selle ettepaneku juurde, et Eesti ametnikkond peaks sellesse suhtuma ikkagi väga resoluutse, terve mõistuslikkusega. Meie mure selle määrusega tervikuna on olnud see, et ta ei ole õigusselge. Eesti oli sellele määrusele vastu just tulenevalt täielikust õigusselgusetusest," lisas ta.

Samas nentis minister, et mõistab määruse eesmärke.

"Ma saan selle määruse koostajatest ka sedapidi aru, et tegelikult ju me näeme, kuidas Venemaa näiteks üritab sekkuda mitmel pool, et näidata, et riiklikud institutsioonid on ebausaldusväärsed, halvad, süvendada seda usaldamatust kodaniku ning vaba ja demokraatliku riigi vahel. Seda sageli õnnestubki teha mingeid seaduseelnõusid rünnates," ütles Pakosta.

Muudatused jõustuvad 10. oktoobril. See tähendab, et alates sellest päevast peab iga poliitreklaam olema selgelt märgistatud. Edaspidi tuleb üheselt välja tuua, et tegemist on poliitreklaamiga, kes selle tellis ning kuidas seda sihiti.