1. augustini oli vene koolide õpetajatel aega saada riigikeel nõutaval tasemel selgeks. Vene keeles õpetavad pedagoogid peavad oskama eesti keelt B2-tasemel ja eestikeelsele õppele üle minevate klasside õpetajate töös on nõutav kõrgtasemel eesti keele oskus. Lisaks tavapärastele eksamitele anti 28 õpetajale haridusministeeriumi palvel lisavõimalus n-ö väljaspool järjekorda eesti keele eksamile tulla.

Eksamitulemused olid üllatavad: eesti keele kesktaseme ehk B2-taseme eksami sooritas 28 protsenti eksaminandidest, kes olid oma tegevusvaldkonnaks märkinud hariduse ja teaduse. Tulemus on madal nii tänavust keskmist kui ka varasemate aastate taset arvestades.

"Näiteks 2024. aastal oli sooritajate protsent 38 protsenti ja reeglina B2 on selline 40 protsendi lähedal, kes siis edukalt ära teevad oma eksami. See on ka regiooniti erinev. Näiteks Tartus oli 27 osalejat hariduses ja teaduses, kellest vastava taseme saavutas 13 õpetajat. See on enam-vähem pooled. Tallinnas oli osalejaid 207 ja sooritas edukalt 50 õpetajat ehk siis 24 protsenti," selgitas haridus- ja noorteameti õppe kvaliteedi osakonna juht Maiki Udam.

C1-tase oli jõukohane vaid igale neljandale haridustöötajale, aga võrreldes varasemate aastatega pole põrujate arv märkimisväärselt kasvanud. Udami sõnul on C1-taseme eksam reeglina jõukohane 30 protsendile sooritajatest.

"Ma arvan, et see on üpris ootuspärane tulemus ja kindlasti oleks olnud liiga optimistlik oodata, et kõik õpetajad, kes täna ei vasta, ka teevad selle eksami. Kindlasti väga paljud neist ei käinud isegi eksamil ja teadsid, et nende töö 1. augustiga lõppeb," sõnas HTM-i eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov.

B2-taseme eksamil põrunud õpetajad peavad Dubolazovi sõnul koolist lahkuma, aga suurt probleemi ministeerium selles ei näe.

"Ma usun, et see õpetajate küsimus oli tegelikult eelmisel suvel kaks korda põletavam kui täna. Kui üleminekuga alustati, siis ärge unustage, et üleminekuga alustasid ka kõik lasteaiad. Haridusasutuste nõudlus õpetajate järgi oli kordades suurem, kui on täna," ütles Dubolazov.

Nii mõneski Tallinna koolis hakatakse pedagooge nüüd ümber tõstma, et C1-taseme eksamil põrunud õpetaja saaks tööd jätkata klassides, kus eesti keeles õpetamine pole veel nõutav.

"Nõutav tase on tänavu 6.–9. klassides B2 ja koolijuht otsustab, kas see õpetaja võib näiteks reaalaineid üks-kaks aastat või kuni eksami sooritamiseni jätkata. Sel juhul on see muidugi õiguspärane ja õige käitumine. Me oleme jätkuvalt olukorras, kus on haridustöötajatest puudus," lausus Tallinna abilinnapea ja Eesti 200 liige Aleksei Jašin.

Tallinn loodab enne 1. septembrit palgata 200 uut pedagoogi nii koolidesse kui lasteaedadesse ja see on eelmise aastaga võrreldes poole väiksem number. Küll aga on keerulisemad ajad ees järgmisel suvel, kui lasteaia abiõpetajatele hakkab samuti kehtima riigikeele kesktasemel oskuse nõue.

"Hetkel Tallinna lasteaedades on kokku 1700 abiõpetajat või assistenti, järgmisest õppeaastast on nad kõik uue alusharidusseaduse järgi abiõpetajad. 1700 abiõpetajast 300 ei valda eesti keelt B2-tasemel," ütles Jašin.