Kiirendatud korras eestikeelsele õppele üle läinud põhikoolides tuleb lõputunnistuse andmisel alates sellest kevadest välja arvutada, kas laps on eestikeelse kooli lõpetamiseks kogunud piisaval arvul eestikeelseid tunde.

ERR-iga suhelnud koolijuhid tunnistasid, et neile tuli selline ülesanne ootamatult, sest lähtuti, et õpilane lõpetab vastavalt kooli põhimäärusele eestikeelse kooli. Isegi juhul, kui ta on varem õppinud kaheksa aastat vene õppekeelega klassis.

"Tõepoolest, automaatselt tuleks lõputunnistusele eesti keel õppekeelena. Aga selleks, et tagada ühiskonnale adekvaatne sõnum, on koolijuhil vaja suhelda Eesti hariduse infosüsteemi infotoega, et teha lapse lõputunnistusele märkena õppekeeleks vene keel, kui enamik õppest on toimunud vene keeles," sõnas haridus- ja teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolzov.

Keeleseaduse järgi peab eestikeelse kooli lõpetamiseks õpilane olema saanud vähemalt 60 protsenti tundidest eesti keeles. Eesti õppekeelega kooli lõpetamine vabastab näiteks Eesti kodakondsuse taotlemisel keeleeksamist. Kahtluse korral peab keeleameti kinnitusel kontrollima tunnistuse korrektsust haridusministeerium.

"Esimene vastutus on õppeasutusel, et anda ühiskonnale adekvaatne informatsioon, mis keeles on õppetöö ikkagi toimunud. Ja tahaks jõuda sinna, et me ei peaks selliste tagajärgedega tegelema, sest tõepoolest tõendab eesti keeles omandatud tasemeharidus seaduse järgi keeleoskust," sõnas Dubolazov.

Narva käitus omamoodi

Lisaks on selgunud, et Narva linnavolikogu on juba eelmisel kevadel andnud viieks aastaks ette oma koolidele õiguse osas klassides vene keeles õpetada. Teised kakskeelsete koolidega omavalitsused lugesid seadusest välja, et otsus on vaja vastu võtta igal kevadel.

"Seaduseandja eeldas seadust luues, et ettepanek esitatakse igal aastal, kui ei ole valmisolekut seaduses nõutust kiiremate sammudega eestikeelsele õppele üle minna. Praegu on Narva volikogu hinnanud viis aastat ette, et nende otsuses nimetatud koolid seda ei suuda," tõdes Ingar Dubolazov.

Otsuse anda erand n-ö vaheklasside vene keeles õpetamiseks saab teha omavalitsuse volikogu kooli hoolekogu ettepaneku põhjal. Punkt seaduses on selline: "Ettepanek muus keeles toimuvaks õppeks esitatakse hiljemalt eelmise õppeaasta 31. märtsiks. Valla- või linnavolikogu otsustab loa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul ettepaneku esitamisest arvates."

"Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei sätesta, et volikogu peab seda otsustama kord aastas või igal aastal järgmiseks aastaks. Narva linnavolikogu otsusega on luba vene keeles toimuvaks õppeks antud kuni eestikeelsele õppele üleminekuprotsessi lõpule viimiseni," ütles haridusega tegeleva Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Larissa Degel.

"Narva linnavolikogu otsus ei ole otsesõnu seadusega vastuolus. Samas peegeldab selline viie aasta peale tehtud otsus, milline on linna võimekus teha jõupingutusi ülemineku õnnestumiseks seadusega ettenähtud ajaraamis," lisas haridus- ja teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Dubolazov.

Eestikeelsele õppele üleminek lõpeb põhikoolides 2029. aasta kevadel.