"Õnneks on nakatunud sigade arv hetkel sama, mis nädal tagasi," lausus PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda.

"Saame rääkida praegu kokku kümnest katkukoldest kodusigadel. Praegu on käsil ühe kolde likvideerimine - EKSEKO poegimissigalaga. Koguarvuna on taudist pihta saanud üle 55 000 sea - need on siis nakatunud või on loetud nakkuskahtlaseks ning on tulnud hukata või on veel hukkamisel," lausus Kalda.

"EKSEKO-s oli haigestunud kokku 27 000 looma. Nüüdseks on neist hukatud kaheksa päeva jooksul ligikaudu 4500," lisas Kalda.

Kalda sõnul toimub EKSEKO-s hukkamine plaanipäraselt.

"Seal korraldab hukkamist AS Vireen, aga juba möödunud nädalavahetusel toimus hukatud loomade käitlemine kahes ettevõttes: nii AS-is Vireen kui ka AS-i Atria Eesti jäätmekäitluse üksuses," ütles Kalda.

Vireen saab sigade hukkamise ja käitlemisega hakkama vastavalt oma võimekusele, ütles Kalda.

"Atria võimekus on neljal päeval iga päev kuni 24 tonni. Vireeni võimekus on juba tõusnud, me oleme saanud kokkuleppe, et nad hukkavad ja töötlevad ringi rohkem loomi päevas: käitlemisele minevate loomade hulk on olnud 70-st tonnist kuni 100 tonnini. 27 000 loomast on praegu 4500 looma hukatud ja juba käitlemisele suunatud," lausus Kalda.

Rümpade käitlemisega läheb aga praeguste võimaluste juures aega. "Oleme ka otsinud lisaks kõrvaldamise viise. Nendega tegeleme ka edasi. Kahjuks Leedu ametiasutus ütles meile ära, sest nemad ei pidanud Eesti hukatud sigade Leetu vedamist võimalikuks. Nad loobusid Eesti hukatud sigade vastuvõtmisest ettevaatusabinõuna," lausus Kalda.

Iru elektrijaama katsest PTA veel ei räägi

Sigade maha matmise osas otsust veel ei ole. "Hukatud sigade matmiskohta Põhja-Sakala vallas valmistatakse ette, aga kas hakata matma või mitte - seda otsust tehtud veel ei ole." lausus Kalda.

Millal otsus sigade matmise kohta võiks tulla, on Kalda sõnul keeruline praegu öelda, sest see sõltub erinevatest asjaoludest.

"Sõltub sellest, milline saab olema kliiniline pilt konkreetselt näiteks EKSEKO-s. Praegu on olukord rahulikum, hukkumisi nii palju ei ole, ehk siis haigus ei kulge väga ägedalt. Kui olukord muutub EKSEKO-s, siis kindlasti tuleb kaaluda lisavõimalusi. Kindlasti tuleb kaaluda ka lisavõimalusi, kui peaks lisanduma mingi uus taudikolle," lausus Kalda.

Samas võimalusi hukatud sigu kuhugi teise riiki käitlemiseks saata eriti pole.

"Siin tuleb ka vahemaa mängu. Lähiriigid oleme läbi käinud ja võimalusi püüdnud selgitada, aga tulemus on täpselt nii, nagu ta on," lausus Kalda.

Kui eelmisel nädalal oli juttu ka sellest, et PTA on pöördunud Eesti Energia poole ja on saanud nõusoleku Iru jaamas sigade põletamist katsetada, siis kolmapäeval PTA veel katse tulemustest täpsemalt rääkida ei taha.

"Irus katse toimus, aga katse tulemused on kokkuvõtmisel ja osapooltega läbirääkimisel. Tulemused avaldatakse kõigile pressikonverentsil reedel," lausus Kalda.

Rohkem alternatiivseid võimalusi Eestis sigade käitlemiseks PTA ei kaalu. "Me ei ole rohkem võimalusi ette näinud ega rohkem võimalusi tõsisemalt kaalunud," lausus Kalda.

SAK-ist tingitud tootmise peatamise ja toodangu hävitamisega tekkinud kulude kompenseerimine farmidele on olnud seotud bioohutusnõuete täitmisega. Näiteks lihatootjale Frank Kutter kompensatsiooni maksmisest riik keeldus. Selle tulemusel pani ettevõte uksed kinni.

"Oleme praegu kompenseerimisotsuseid läbi vaatamas. Otsused on tehtud kompenseerimise osas paari ettevõttega, aga taotluseid on sisse tulnud ka veel teisi. Ehk need taotlused on töös ja enne ei saa öelda, milline otsus olema saab või millised on kaalutlused ühel või teisel juhul, kas kompenseerida või mitte," lausus Kalda.

Sigade Aafrika katk (SAK) on väga nakkav kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ning suur suremus. SAKi teised loomaliigid ega inimene ei nakatu, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Viirus võib keskkonnas püsida isegi aasta aega ning ei pruugi ka kuumtöötlemisel hävineda - liha töötlemisel on risk nakkust edasi kanda.