Oluline Ukraina sõjas kolmapäeval, 24. septembril kell 20.47:

- Zelenski kiitis oma kõnelusi Trumpiga;

- Ukraina ründas kahte Vene kütusetehast;

- Berliin: Trumpi sõnad suurendasid lootust kasvatada survet Moskvale;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit.

Zelenski kiitis oma kõnelusi Trumpiga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kirjeldas oma teisipäeval New Yorgis peetud kõnelusi USA presidendi Donald Trumpiga kui väga häid ja konstruktiivseid, märkides, et Trump usaldab teda nüüd märksa rohkem. Jutuajamise peamised teemad olid olukord lahinguväljal ja Venemaa majanduse langus.

"See oli tõepoolest väga hea vestlus," märkis Zelenski pärast Trumpiga kohtumist toimunud briifingul. "Nüüd usaldab ta mind palju rohkem," lisas ta.

Zelenski sõnul arutasid nad USA presidendiga Ukraina vastupealetungi Donetski oblastis ja Venemaa majanduse seisu.

"Järk-järgult sai (Trump) aru, et Putin jagas lahinguväljalt lihtsalt mingit teavet, mis oli tõest kaugel. Nüüd usaldab ta mind palju rohkem, sest infot, mis on minu luureteenistusel, jagame oma partneritega," rääkis Zelenski pressikonverentsil.

Zelenski ütles, et ta ei avalda Trumpiga peetud vestluse kõiki üksikasju, kuid rõhutas, et see oli väga konstruktiivne.

Trump ja Zelenski kohtusid teisipäeval iga-aastasel riigijuhtide tasemel peetaval ÜRO Peaassambleel. Pärast kahepoolset kohtumist märkis USA president ajakirjanikele, et ütleb umbes kuu aja pärast, kas ta Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinit endiselt usaldab.

Samal ajal hoiatas Zelenski, et Venemaa jätkab hübriidsõda Euroopa vastu, isegi kui ta jätkab sõda Ukraina vastu.

"Ma ütlesin talle, et (Putin) ei oota Ukraina sõja lõppu. Selle asemel otsib ta nõrku kohti Euroopast, NATO liikmesriikidest, ta proovib seda teha. Ma rõhutasin, et ma ei tea, millise formaadi ta (Putin - toim.) valib, sest seal on küberrünnakud ja muud meetodid," rääkis ta.

Zelenski kommentaarid järgnesid Venemaa provokatsioonide reale NATO territooriumil. Moskva rikkus Poola õhuruumi 10. septembril, mis ajendas Varssavit oma territooriumi kohal alla tulistama Vene droone, mis oli esimene kord NATO liikme jaoks enam kui kolme aasta jooksul kestnud Venemaa täiemahulise sõja jooksul Ukraina vastu.

Mõni päev pärast kriitikat Poola õhuruumi rikkumise eest tungisid Venemaa droonid taas EL-i ja NATO õhuruumi, lennates 13. septembril Ukraina vastu suunatud massilise õhurünnaku ajal Rumeenia territooriumi kohal. Teises eskalatsioonis 19. septembril rikkusid kolm Venemaa hävitajat Eesti õhuruumi.

USA juht on varem kutsunud Ukrainat üles Venemaale järeleandmisi tegema, kuid pärast teisipäevast kohtumist Zelenskiga andis ta märku, et Ukraina võib olla võimeline tagasi saama kogu oma territooriumi, kuna Moskva keeldub vaenutegevust lõpetamast.

"Pärast Ukraina ja Venemaa sõjalise ja majandusliku olukorra tundmaõppimist ja täielikku mõistmist ning pärast majandusprobleemide nägemist, mida see Venemaale tekitab, arvan, et Ukraina on Euroopa Liidu toel positsioonil, kus ta suudab võidelda ja kogu Ukraina tagasi algsel kujul VÕITA," kirjutas Trump pärast kohtumist sotsiaalmeedias.

"See Trumpi postitus on suur nihe," lausus Zelenski pressikonverentsil, viidates Trumpi postitusele sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social.

Zelenski ütles, et USA president on valmis andma Ukrainale julgeolekutagatised pärast sõja lõppu. "Me kõik mõistame, et president Trump on valmis pakkuma Ukrainale pärast selle sõja lõppu julgeolekutagatisi. Millised need välja näevad? Me mõistame, et me ei tea täna kõiki selle toetuse üksikasju," märkis Zelenski.

Ta lisas, et Ukraina ja USA teevad tööd teatud tüüpi relvade ja droonide valdkonnas, samuti selle kallal, mis on vajalik julgeoleku tagamiseks.

Trump on varem nimetanud oma positiivseid suhteid Putiniga teguriks, mis aitab USA-l vahendada rahulepingut Venemaa sõja lõpetamiseks. Trump võttis Venemaa juhi 15. augustil vastu Alaskal. Kuid vaatamata Trumpi üleskutsetele rahulepingu sõlmimiseks on Venemaa keeldunud vaenutegevust Ukraina vastu lõpetamast.

Vastuseks on Trump üha enam väljendanud pettumust Putini suhtes, kuna too on keeldunud diplomaatilisel teel sõda lõpetama. 18. septembril ütles Trump ühisel pressikonverentsil Briti peaministri Keir Starmeriga, et Putin on teda "alt vedanud". 

"See, mida ma arvasin, et oleks kõige lihtsam (lõpetada), oli minu suhte tõttu president Putiniga," ütles Trump. "Aga ta on mind alt vedanud. Ta on mind tõesti alt vedanud."

Ukraina ja USA presidendi eelmine kohtumine toimus 18. augustil Washingtonis, kus Zelenski ja mitmed Euroopa juhid kohtusid Trumpiga, et arutada Venemaa agressioonisõja rahumeelset lahendamist. 19. augustil teatas Trump, et tema administratsioon töötab selle nimel, et korraldada Zelenski ja Putini vahel otsekõnelused, et saavutada kokkulepe sõja lõpetamiseks.

Ukraina ründas kahte Vene kütusetehast

Ukraina ründas viimase kahe päeva jooksul kahte Venemaa lõunaosas asuvat nafta- ja gaasikäitist: esmaspäeval saadud tabamuse tõttu peatas töö gaasitöötlemistehas Astrahani oblastis, teisipäeval süttis droonirünnakus naftakeemiatehas Baškortostanis.

Astrahani gaasitöötlemistehas on pärast droonirünnaku põhjustatud tulekahju tootmise peatanud, teatas Reuters teisipäeval kolmele tööstusallikale viidates. Nende andmetel võtab tootmine taastamine mitu nädalat või isegi kuud.

Esmaspäeval toimunud droonirünnakus süttis kondensaadi tootmisüksus, mis tootis gaasi ja diislikütust ning mille aastatoodang oli kolm miljonit tonni. Tehase hulgimüügi pakkumised tühistati Peterburi kaubabörsil juba 22. septembril pärast droonirünnakut, märkis Reuters. Tehas kuulub Venemaa riiklikule energiagigandile Gazprom.

Astrahan asub umbes 650 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist Venemaaga ja umbes 820 kilomeetri kaugusel Ukraina kontrolli all olevast territooriumist Kostiantõnivka lähedal Donetski oblastis.

Ööl vastu kolmapäeva korraldasid Ukraina väed aga järjekordse droonirünnaku Gazprom Neftekhim Salavat naftakeemiatehase vastu Baškiirias.

"Kõik hädaabiteenistused töötavad kohapeal ja tulekahju kustutamiseks tehakse jõupingutusi," ütles Baškortostani Vabariigi juht Radõ Habirov oma Telegrami kanalil.

Kahjude ulatust hinnatakse, lisas ta, mainimata võimalikke ohvreid.

Утро начинается с НПЗ! В Салавате горит один из крупнейших нефтехимических комплексов Газпрома

"Газпром нефтехим Салават" в Башкортостане

Предприятие было под ударом всего пару недель назад — 18 сентября. Тогда дроны поразили ключевую установку завода. pic.twitter.com/fq4S2s9gQQ

— Пан Пачковский (@Q0MT6pFmbVqynsM) September 24, 2025

Gazprom Neftekhim Salavat rajatis on üks Venemaa suurimaid naftatöötlemis- ja naftakeemiatehaseid. See asub umbes 1300 kilomeetri kaugusel Ukraina rindejoonest.

Footage of a Ukrainian attack drone flying into an already burning Russian Salavat oil refinery this morning.

The facility, one of Russia's largest refineries, reportedly suffered severe damage in the strike. pic.twitter.com/vS3oZXqbTx

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) September 24, 2025

Sõltumatu uudisteväljaanne Astra avaldas kaadrid, mis näitasid tehase piirkonnas tõusvat musta suitsupilve, märkides, et kohalikud teatasid valjust mürast, edatas The Kyiv Independent.

Ukraina väed on viimase aasta jooksul intensiivistanud rünnakuid Venemaa naftatööstusele, sundides neid tegevust peatama ja süvendades üleriigilist kütusepuudust.

Nii on Ukraina droonirünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele langetanud Venemaa diislikütuse ekspordi tasemele, mida pole nähtud alates 2020. aastast, teatas Financial Times teisipäeval.

Kiiev peab Venemaa naftatöötlemistehaseid ja naftakeemiaettevõtteid kehtivateks sõjalisteks sihtmärkideks, kuna need aitavad rahastada Moskva sõjamasinat.

Berliin: Trumpi sõnad suurendasid lootust kasvatada survet Moskvale

"Trumpi kommentaarid on kooskõlas Berliini eesmärgiga jätkata agressor Venemaa survestamist ja riigi edasist isoleerimist. Need avaldused annavad meile põhjust loota, et saame nüüd seda küsimust intensiivsemalt arutada ja säilitada vajalikku survet Venemaale," ütles Saksa valitsuse pressiesindaja Stefan Kornelius.

Ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron tervitas neljapäeval Donald Trumpi väga selget sõnumit.

Macron ütles New Yorgis France 24-le ja Radio France Internationale'ile (RFI) antud intervjuus, et Trumpi seisukoha areng selles küsimuses on väga oluline ja pakub uut perspektiivi, kuna Kiiev vajab Ameerika varustust ja toetust.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 104 550 (võrdlus eelmise päevaga +970);

- tankid 11 201 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 23 285 (+3);

- suurtükisüsteemid 32 095 (+43);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1496 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1218 (+0);

- lennukid 426 (+2);

- kopterid 345 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 62 820 (+334);

- tiibraketid 3747 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 62 616 (+130);

- eritehnika 3973 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.