Leht: Hamas nõuab pantvangide eest 7. oktoobri ründajate vabastamist

Palestiina terrorirühmitus Hamas nõuab vastutasuks Gaza rahuleppe raames vabastatavate juutidest pantvangide eest 2023. aasta 7. oktoobril Iisraelile korraldatud rünnaku eestvedajateks olnud võitlejate vabastamist Iisraeli vanglatest, väidab väljaanne The Telegraph.
Hamas on väidetavalt taotlenud, et vastutasuks Iisraeli pantvangide eest vabastamisele kuuluvate palestiinlaste nimekirja lisataks ka 7. oktoobri veresauna juhtinud palestiina eliit-erivägede üksuse Nukhba võitlejad, kirjutas The Telegraph anonüümsetele allikatele tuginedes. See nõudmine võib nurjata igasuguse kokkuleppevõimaluse, tõdes leht.
Teade ilmus ajal, mil Sharm el-Sheikhis peetavatele läbirääkimistele lähedal seisev ametnik hoiatas, et need võivad kesta mitu päeva, hoolimata rahukava esitanud USA presidendi Donald Trumpi survest kiiresti kokkulepe saavutada.
Iisrael on kahe eelmise relvarahulepingu alusel vabastanud sadu palestiinlasi, sealhulgas eluaegset vanglakaristust kandvaid terroriste. Samas on Iisrael aga põhimõtteliselt ja kategooriliselt keeldunud 7. oktoobril kinnipeetud isikute vabastamisest, kellest paljud kuuluvad Nukhba vägedesse.
Iisraeli telekanal Channel 12 News teatas nüüd, et Hamas on nõudnud mõne neist vabastamist.
Sellise sammu astumine oleks peaminister Benjamin Netanyahu valitsusele poliitiliselt äärmiselt kahjulik, kuid mõned kommentaatorid on väljendanud kasrtust, et Valge Maja võib proovida Iisraelile sellist järeleandmist peale suruda, et kokkulepet saavutada.
Hamas on väidetavalt nõudnud ka teise intifada ajal võitlust juhtinud palestiinlaste vabastamist, kes kannavad eluaegset vanglakaristust.
Iisrael on varem jätnud endale õiguse keelduda sümboolse tähendusega vangide vabastamisest, eriti nende, keda peetakse kõige rohkem inimohvreid põhjustanud isikuteks.
Trumpi pakutud leppe esialgne versioon, millele Netanyahu eelmisel nädalal alla kirjutas, kohustab Iisraeli vabastama 285-st eluaegset vanglakaristust kandvast Palestiina vangist 250 vangi.
See annab Iisraelile võimaluse takistada selliste tegelaste nagu Marwan Barghouti, keda mõned nimetavad Palestiina Nelson Mandelaks ja potentsiaalseks tulevaseks juhiks, vabastamist.
Iisraeli äärmusrahvuslike vaadetega riikliku julgeoleku minister Itamar Ben-Gvir on väidetavalt hoiatanud Netanyahut poliitiliselt sümboolsete tegelaste vabastamise eest. Väidetavalt on selle vastu ka mittepoliitilised Iisraeli julgeolekuametnikud.
Läbirääkimised algasid Egiptuse kuurortlinnas Sharm el-Sheikhis esmaspäeval, kuid need olid kaudsed tehnilised kõnelused.
Iisraeli läbirääkimismeeskonda juhtiv Ron Dermer saabus Egiptusesse esmaspäeval ja osaleb kõnelustel teisipäeval. Teisipäeval osalevad aruteludel ka Trumpi esindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner.
Trump on kutsunud kõiki osapooli üles kiiresti kokkuleppe poole liikuma, eesmärgiga saavutada kokkuleppe esimene etapp juba sel nädalal.
Kuid Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ei pakkunud esmaspäeval briifingul üksikasjade kohta vastates kõneluste ajakava: "Ma ei taha siia punast joont tõmmata. Loomulikult on väga oluline, nagu ma just mainisin, et me saaksime selle kiiresti tehtud."
"Nii tunneb presidendi meeskond, et saaksime hoo sisse, pantvangid välja tuua ja seejärel liikuda edasi järgmise osa juurde, milleks on tagada Gazas püsiva ja kestva rahu kehtestamine ning tagada, et Gaza ei ohusta enam Iisraeli ega Ameerika Ühendriikide julgeolekut," lisas Leavitt.
Iisraeli vägede (IDF) väljaviimise täpne ajakava on veel üks võimalik lahkarvamuste punkt Iisraeli ja Hamasi vahel.
Siiski on mõlemad pooled põhimõtteliselt nõustunud Trumpi 20-punktilise plaaniga ja lubanud läbirääkimistele heas usus asuda.
Iisrael püüab säilitada desarmeerimisprotsessi üle võimalikult suure kontrolli ning püüab IDF-i väljaviimist edasi lükata. Netanyahule on poliitiliselt oluline, et ta saaks öelda, et sai pantvangid tagasi ja alistas Hamasi ilma Gazast lahkumata.
Ta on seda väidet juba videokõnedes esitanud, mis näib olevat vastuolus Trumpi plaani tingimustega. See näeb ette demilitariseeritud Gaza, kus ei ole Iisraeli vägesid ja mida valvab rahvusvaheline stabiliseerimisjõud, mis tõenäoliselt koosneb araabiariikide vägedest.
Mõned analüütikud kardavad, et Hamas võib omalt poolt nõuda sätteid, mis lihtsustavad relvade hoiustamist, et tulevikus uuesti piirkonnas kontroll võtta.
Esmaspäeval kutsusid Gazas kinnipeetud pantvangide perekonnad Norra Nobeli komiteed üles andma Trumpile sel kuul Nobeli rahupreemia tema pingutuste eest nende lähedaste vabastamisel. Perekonnad on üldiselt hakanud üha teravamalt kritiseerima Netanyahu tegevust sõja lõpetamisel, kuid on alati püüdnud pöörduda Trumpi poole, sageli avalike meelitustega, pakkudes pantvangidele parimat lootust.
Trump ihkab avalikult auhinda, mille president Barack Obama võitis vähem kui kaheksa kuud pärast ametisseastumist.
Vaatamata läbirääkimistele jätkasid Iisraeli lennukid viimase 24 tunni jooksul Gaza sihtmärkide ründamist.
IDF teatas nädalavahetusel, et on läbirääkimiste ajal võtnud kaitsepositsiooni. Hiljutised rünnakud olid väidetavalt suunatud Hamasi võitlejate vastu, kes valmistusid Iisraeli vägede ründamiseks.
Egiptuse president Abdel Fattah el-Sisi ütles esmaspäeval, et tõelist rahu Lähis-Idas ei saavutata ilma iseseisva Palestiina riigita.
Toimetaja: Mait Ots








