Sõja 1327. päev: Zelenski kutsus Trumpi üles lõpetama Ukraina sõda Lähis-Ida eeskujul

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus laupäevases telefonikõnes USA vabariiklasest presidenti Donald Trumpi üles vahendama rahu Ukrainas Lähis-Ida eeskujul. Financial Timesi teatel jagas USA Kiievile luureandmeid, mis aitasid Ukrainal korraldada rünnakuid Venemaa energiarajatiste vastu.
Oluline Ukraina sõjas pühapäeval, 12. oktoobril kell 17.40:
- Zelenski rääkis Trumpiga teist korda kahe päeva jooksul;
- Zelenski palus Macronilt õhutõrjesüsteeme ja rakette;
- FT: USA jagas Ukrainale luureandmeid Venemaa energiarajatiste ründamiseks;
- Ukraina partisanide teatel saboteerisid nad raudteetaristut Venemaal Rostovi oblastis;
- Zelenski kutsus Trumpi üles lõpetama Ukraina sõda Lähis-Ida eeskujul;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit.
Zelenski rääkis Trumpiga teist korda kahe päeva jooksul
Ukraina president Volodõmõr Zelenski vestles USA president Donald Trumpiga teist korda kahe päeva jooksul, teatas ta pühapäeval sotsiaalmeedias.
"Rääkisin just USA presidendi Donald Trumpiga teist korda kahe päeva jooksul ja täna oli meil ka väga produktiivne vestlus," kirjutas Zelenski.
Tema sõnul lepiti laupäevase vestluse käigus kokku "tänase päeva konkreetses teemas" ja pühapäeval käsitleti "kõiki olukorra aspekte".
"Elu kaitsmine meie riigis, õhukaitse tugevdamine, vastupanuvõime ja kaugmaavõimekuse tugevdamine. Energia kohta oli palju üksikasju. President Trump on kõigest toimuvast hästi informeeritud," märkis Ukraina president.
Zelenski palus Macronilt õhutõrjesüsteeme ja rakette
Ukraina president Volodõmõr Zelensõi palus pühapäeval telefonikõnes Prantsusmaa president Emmanuel Macronilt täiendavaid õhutõrjesüsteeme ja rakette.
"Rääkisin president Emmanuel Macroniga. Teavitasin teda meie esmatähtsatest vajadustest – ennekõike õhutõrjesüsteemidest ja rakettidest," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.
Prantsusmaa mõistab hukka Venemaa rünnakud Ukraina taristule ja teeb koostööd partneritega, et taastada elutähtsaid teenuseid, teatas Macron pärast vestlust.
"Nagu Gaza kokkulepe annab lootusekiire Lähis-Ida rahule, peab lõppema ka sõda Ukrainas," kirjutas Macron sotsiaalmeedias.
"Kui Venemaa jätkab kangekaelset sõjapidamist ja keeldub läbirääkimistelaua taha tulemast, peab ta selle eest hinda maksma," lisas ta.
FT: USA jagas Ukrainale luureandmeid Venemaa energiarajatiste ründamiseks
USA jagas Kiievile luureandmeid, mis aitasid Ukrainal korraldada rünnakuid Venemaa energiarajatiste vastu, teatas Financial Times mitmele USA ja Ukraina ametlikule allikale tuginedes.
Lehe andmetel on USA jagatud luureinfo teinud võimalikuks Ukraina kaugmaarünnakud. Ühendriigid on Ukrainat selles vallas aidanud juba mitu kuud.
Financial Timesi andmetel toimus pööre pärast USA presidendi Donald Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski juulikuist telefonikõnet.
USA toetus hõlmab väidetavalt ka Ukraina droonide lennutrajektooride, ajastuse, kõrguse ja taktika planeerimise abistamist, mis võimaldab droonidel Vene õhutõrjesüsteemidest mööda hiilida.
Allikate sõnul osaleb USA igal operatiivplaneerimise etapil, kuid Kiiev säilitab sihtmärkide valiku üle kontrolli. Väidetavalt annab Washington annab nõu sihtmärkide haavatavuste osas.
Luureinfo jagamise näol on tegemist osaga koordineeritud strateegiast, mille eesmärk on nõrgendada Venemaa presidendi Vladimir Putini majandust ja survestada teda läbirääkimistelaua taha naasma, kirjutab leht.
Financial Timesi andmetel on Ukraina droonid alates 2025. aasta augustist rünnanud vähemalt 16 Venemaa 38 naftatöötlemistehasest, viies diislikütuse ekspordi madalaimale tasemele alates 2020. aastast.
Kiiev on kutsunud lääneriike üles karmistama sanktsioone Venemaa energiasektori vastu, väites, et Moskva naftatulude vähendamine nõrgendaks veelgi Venemaa võimet rahastada sõda Ukraina vastu.
Ameerika Ühendriigid ega Ukraina ei ole neid väiteid ametlikult kommenteerinud.
Septembri lõpus ütles Zelenski, et Trump toetab Ukraina rünnakuid Venemaa energiarajatiste vastu. Samal ajal jätkas Moskva rünnakuid Ukraina energiataristu ja tsiviilobjektide pihta.
Mitmed meediaväljaanded teatasid juulis, et Trump küsis Zelenskilt kuu varem, kas Kiiev suudaks Ameerika Ühendriikide poolt antud pikamaa-relvadega rünnata Moskvat või Peterburi. Väidetavalt vastas Zelenski, et selline rünnak oleks võimalik, kui USA annaks vajalikud relvad.
Trump on viimastel nädalatel vihjanud, et kaalub Ukrainale Tomahawk-tüüpi tiibrakettide andmist, mis tugevdaks veelgi Kiievi suutlikkust rünnata Venemaa sõjalisi sihtmärke.
Ukraina partisanide teatel saboteerisid nad raudteetaristut Venemaal Rostovi oblastis
Ukraina-meelsed partisanid saboteerisid sõjaväe logistikaks vajalikku raudteetaristut Venemaal Rostovi oblastis, teatas rühmitus Atesh sotsiaalmeedias.
Rühmituse teatel hävitasid nad raudteeliikluse juhtimiskapi Novotšerkasski linna lähistel. Teadaolevalt kasutavad Vene väed sealset raudteed nii personali kui ka varustuse transportimiseks.
Sarnase rünnaku korraldas rühmitus ka septembrikuus raudteel Smolenski lähistel.
Zelenski kutsus Trumpi üles lõpetama Ukraina sõda Lähis-Ida eeskujul
"Mul oli telefonikõne USA presidendi Donald Trumpiga. Väga positiivne ja tulemuslik," ütles Zelenski Facebookis, õnnitledes Trumpi tema "silmapaistva" Lähis-Ida relvarahukava puhul.
"Kui ühes piirkonnas on võimalik sõda peatada, siis kindlasti on võimalik peatada ka teisi sõdu, sealhulgas Venemaa sõda," lisas Zelenski, kutsudes Trumpi üles survestama Kremlit läbirääkimistele asuma.
Kõne toimus päev pärast seda, kui Venemaa alustas laiaulatuslikku rünnakut Ukraina energiavõrgu vastu, jättes elektrita osa pealinnast Kiievist ning veel üheksast Ukraina oblastist.
Kiievi teatel on diplomaatilised jõupingutused Venemaa sissetungi lõpetamiseks viimastel kuudel aeglustunud, osaliselt seetõttu, et maailma tähelepanu on kandunud Iisraeli kaks aastat kestnud sõjale Palestiina islamistliku äärmusrühmitusega Hamas.
Trump, kes teatas kolmapäeval Iisraeli ja Hamasi vahelise relvarahulepingu esimesest etapist, kohtus augustis läbirääkimisteks Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga, kuid ei suutnud saavutada mingit rahulepet.
Trumpi ja Zelenski suhted on alates veebruarist, mil nad nüüdseks kurikuulsal Valge Maja telekohtumisel teravusi vahetasid, märkimisväärselt soojenenud. Pärast seda on Trump muutunud Moskva suhtes vaenulikumaks, väljendades samal ajal sümpaatiat Ukraina vastu.
Septembris kirjutas ta oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social, et Kiiev peaks Euroopa ja NATO abiga püüdma tagasi võtta kogu oma okupeeritud ala.
USA esileedi Melania Trump ütles reedel, et algatas suhtluskanali Putiniga eesmärgiga aidata tagasi saada Venemaa röövitud Ukraina lapsi.
Ukraina ametnike sõnul hukkus laupäeval Venemaa rünnakutes vähemalt viis inimest ja katkes elektrivarustus mitmel pool Odessa oblastis.
Kohalike võimude teatel hukkus kaks inimest Kostjantõnivkas kirikus, kui see rünnakus tabamuse sai.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit
Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 122 810 (võrdlus eelmise päevaga 1240);
- tankid 11248 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 23 345 (+0;
- suurtükisüsteemid 33578 (+10);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1518 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1225 (+0);
- lennukid 427 (+0);
- kopterid 346 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 69 010 (+244);
- tiibraketid 3859 (+0);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 63 934 (+87);
- eritehnika 3976 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Barbara Oja, Valner Väino
Allikas: AFP-BNS, The Kyiv Independent, Reuters








