Pärast eelmisel nädalal toimunud telefonivestlust teatasid Venemaa ja USA riigijuhid, et kohtuvad Ungari pealinnas Budapestis, kus peavad läbirääkimisi Ukraina sõja lahendamiseks.

Otsus kohtumine tühistada tehti pärast esmaspäeval toimunud telefonikõnet USA välisministri Marco Rubio ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi vahel.

"Täiendavat kohtumist välisministrite vahel ei peeta vajalikuks. President Trumpil ei ole mingeid plaane president Putiniga vahetus tulevikus kohtuda," ütles nimetuks jääda soovinud valitsusametnik.

Ühe CNN-i allika sõnul tunnistas USA pool pärast vestlust, et Venemaa positsioon ei ole piisavalt muutunud ning riik ei ole loobunud oma äärmuslikest nõudmistest.

Trump ütles varem, et kohtumine Putiniga võiks toimuda kahe nädala jooksul.

Venemaa teatas teisipäeva päeval, et riigi tingimused rahuks Ukrainas on jäänud samaks alates augusti tippkohtumisest Trumpi ja Putini vahel ning et ei ole selge, millal nende järgmine kohtumine toimub.

Lavrov ütles ajakirjanikele, et teda üllatas "tahtejõuetu" CNN-i teade, milles väideti, et oodatud Rubio-Lavrovi kohtumine on praegu edasi lükatud ning et mitmed USA ametnikud arvasid, et Venemaa omab endiselt "maksimalistlikku seisukohta".

"Soovin ametlikult kinnitada: Venemaa ei ole oma positsiooni muutnud võrreldes nendega arusaamadega, mis saavutati Alaska tippkohtumisel," ütles Lavrov ajakirjanikele, lisades, et ta oli täpselt sama öelnud ka Rubiole.

Lavrov ütles, et järgmise Trumpi ja Putini tippkohtumise asukoht ja ajakava on vähem tähtsad kui Alaskal saavutatud arusaamade elluviimine.

Kreml kinnitas, et selget kuupäeva kohtumiseks ei ole. "Kuulake, meil on presidentide vahel arusaam, kuid me ei saa edasi lükata seda, mida pole lõpule viidud," ütles Kremlis pressiesindaja Dmitri Peskov. "Ei president Trump ega president Putin pole andnud täpseid kuupäevi."

Lavrov ütles, et sõja "juurpõhjuseid" tuleb käsitleda, vastasel juhul ei teki kestvat rahu, mida Trump otsib.

Üle 21 aasta Vene välisminister olnud Lavrov lükkas tagasi Euroopa nõudmised sõda lihtsalt peatada, ilma et arutataks, kuidas tegeleda sõja "juurpõhjustega".

Kremli seatud tingimused kestvaks rahuks hõlmavad seda, et Ukraina jääks tuumarelvata ega liituks NATO-ga.

Üks Putini peamisi tingimusi sõja lõpetamiseks on nõue, et Lääne liidrid lubaksid kirjalikult lõpetada NATO idasuunalise laienemise. NATO sõnul otsustab aga iga riik ise, kas soovib liituda.

Trump, kes on varem väitnud, et suudab Ukraina sõja lahendada vaid mõne tunniga, on väljendanud frustratsiooni nii Moskva kui ka Kiievi suhtes seoses suutmatusega lubatud kiiret rahu vahendada.

Putin on tagasi lükanud mitmed üleskutsed relvarahuks ning on jäänud kindlaks oma maksimalistlike nõudmiste nimekirjale, mida Kiiev peab vastuvõetamatuks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes püüab samuti Budapesti tippkohtumisel osaleda, on välistanud territoriaalsed järeleandmised.

Eelmine Putini ja Trumpi tippkohtumine Alaskal lõppes enneaegselt, ilma et oleks saavutatud läbimurret rahuleppe suunas. Kohtumine kestis ligi kolm tundi, lõppes ilma kokkuleppeta, kuigi mõlemad riigijuhid rõhutasid edusamme.

Trump on sellest ajast alates avalikult kutsunud Kiievit ja Moskvat üles "sõda otsekohe lõpetama."

"Lähtuge rindejoonest, kus iganes see on. Muidu on see liiga keeruline. Te ei suuda seda kunagi välja mõelda. Te peatute rindejoonel," ütles Trump laupäeval ajakirjanikele.

Zelenski: otsustamatus Tomahawkide suhtes hajutas Venemaa huvi diplomaatia vastu

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Venemaa kaotas huvi diplomaatilise lahenduse vastu sõda lõpetada USA administratsiooni otsustamatuse tõttu Ukrainale Tomahawk-tüüpi rakette tarnida.

Zelenski ütles oma õhtuses videopöördumises, et tema ja Trump olid kokku leppinud, et läbirääkimiste lähtepunktiks oleks olukord, kus mõlemad sõdivad pooled jäävad praegustele rindeliinidele.

"Selle asemel teeb Venemaa taas kõike, et diplomaatiast loobuda," lausus Zelenski. "Ja niipea, kui küsimus kaugmaa rünnakuvõime teemal jäi Ukraina jaoks veidi kaugemaks, muutus Venemaa peaaegu automaatselt vähem huvitatuks diplomaatiast."

"Mida suurem on Ukraina kauglöögivõimekus, seda suurem on Venemaa valmisolek sõda lõpetada. Need viimased paar nädalat on seda taas kinnitanud," lisas Zelenski.

Euroopa juhid: Vene-Ukraina rindejoon peaks olema kõneluste lähtepunkt

Euroopa liidrid avaldasid teisipäeval koos Ukrainaga ühisavalduse, milles toetatakse USA vabariiklasest presidendi Donald Trumpi üleskutset alustada Venemaaga rahuläbirääkimisi praeguse rindejoone alusel.

"Toetame kindlalt president Trumpi seisukohta, et lahingutegevus tuleks viivitamata lõpetada ja praegune rindejoon peaks olema läbirääkimiste lähtepunktiks," seisab avalduses, millele on alla kirjutanud teiste seas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja António Costa, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Saksamaa kantsler Friedrich Merz, Briti peaminister Keir Starmer ja Itaalia peaminister Giorgia Meloni.

Trump püüab vahendada rahulepet, et lõpetada Venemaa 2022. aasta sissetungist alanud kolm ja pool aastat kestnud sõda. Eelmisel nädalal kutsus ta pärast mõlema poolega peetud kõnelusi Moskvat ja Kiievit üles lõpetama lahingutegevuse "seal, kus nad on".

"Jääme pühendunuks põhimõttele, et rahvusvahelisi piire ei tohi jõuga muuta," ütlesid liidrid, kelle hulka kuulusid ka Taani, Soome, Norra ja Poola juhid.

Euroopa Liidu liidrid kavatsevad neljapäeval toimuval Brüsseli tippkohtumisel Ukraina toetuseks koonduda, millele järgneb päev hiljem Londonis Euroopa liidrite nn tahtekoalitsiooni kohtumine, et arutada järgmisi samme Kiievi abistamiseks.

Trump on teatanud kavatsusest kohtuda lähinädalatel Budapestis Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga, kuid pole selge, kas kohtumisel osaleb ka Zelenski, kes jäeti kõrvale eelmisest, augustis Alaskal toimunud kohtumisest.

"On selge, et Ukraina peab olema võimalikult tugeval positsioonil – nii enne relvarahu, selle ajal kui ka pärast seda," ütlesid liidrid teisipäeval. "Peame suurendama survet Venemaa majandusele ja kaitsetööstusele, kuni Putin on valmis rahu sõlmima."

Euroopa Liit kaalub Ukrainale uue 140 miljardi euro suuruse laenu andmist, mida rahastatakse külmutatud Venemaa keskpanga varadest ja mida arutatakse neljapäevasel Brüsseli tippkohtumisel.

Ametnikud loodavad, et tippkohtumisel antakse roheline tuli üksikasjalikuma õigusliku ettepaneku väljatöötamiseks.