Kohalike valimiste lõpplahenduse vormistamine võtab paljudes omavalitsustes veel aega, kuid poliitikaelu kese koondub taas riigikokku, kus ootab vastuvõtmist läbi aegade suurima puudujäägiga riigieelarve.

Rahandusminister Jürgen Ligi tõdes "Esimeses stuudios", et ei ole endiselt lugenud läbi riigieelarvet ega ka eelarvestrateegiat.

"Ma ei loe nii riigieelarvet, ma ütlen ausalt. Ma lappan diagonaalis, küsin küsimusi ja lasen endale teha kokkuvõtvaid memosid. Mis seal salata. Kui midagi on vastamata, siis ma vaatan, aga raamatuna ei soovita ma kellelgi seda võtta. Ma olen aeglane lugeja ka. Mulle on alati meeldinud jälgida teksti ja rahulikult võtta, aga eelarvet olen tegelikult õppinud kiiresti lugema, sest ma tean seda, aga mulle meeldib tekste nautida ja mitte lugeda selliseid patakaid igavaid tehnilisi asju," lausus Ligi.

Ühtlasi sõnas rahandusminister, et detailidesse süvenevad ametnikud.

"Ma olen ju seda eelarveprotsessi juhtinud, aga ametnikud on need, kes neid detaile panevad kokku ööd ja päevad. Tegelikult on riigiametnikel ikka hirmus koormus selle eelarve kokkupanemisel," lisas Ligi.

Pankade analüütikud ja ökonomistid on mitu korda väljendanud oma muret, et vastu on võetud -4,5 suuruse defitsiidiga eelarve ning ei teata, kuidas sellest on hiljem võimalik välja tulla. Ka Ligi on mures.

"Väga mures olen. Loomulikult on dominandiks ikkagi olud. Varem käest lastud tasakaal ja sõda ning kaitsekulude kasv... Isegi ei ole mõistlik rääkida eelarve tasakaalust ja Euroopa Liit ikkagi muutis neid reegleid just seetõttu neljaks aastaks lõdvemaks, sest muudmoodi pole võimalik relvastuda, heidutada ja Ukrainat abistada," selgitas Ligi.

Rahandusministrit häirib ka, et valimistel on lubatud kokku maksulangetusi ja muud, kuid reaalsus ei ole need kuidagi võimalikud.

"Ütlesin kohe peale koalitsiooniläbirääkimisi sotsidega, mis asjad mulle maksudes ei meeldi ja mida ei tohiks olla. Kõigi tulude maksustamine, tulumaksumäära tõstmine ja ettevõtetele paralleelne tulumaks. Need on majandusele halvad, aga need on ka maksusüsteemi reostavad. Kunstlikud asjad. Mitte maksumäär ise ei ole, aga ta koormab majandust erinevalt käibemaksust. Ikkagi saime need tagasipööratud seetõttu, et keegi ei tahtnud enam ennast tappa nendega. Asjad ise on ebameeldivad, aga on näha, et paremat ei saa. Teised on eelarve poolest kaugeltki hullemad. Lubavad asju, mis ei ole kindlasti teostatavad," sõnas rahandusminister.

Ligi hinnangul on meil kõige suuremad kulutused hariduses, kultuuris ja julgeolekus, kuid ametkondades ollakse pigem tagasihoidlikud. Näitena tõi minister, et ministeeriumites on tööl 2700 inimest, kelle peale kulub 150 miljonit eurot, kuid eelarvest ei saanud nad midagi.

"Need on lootusetud küsimused, et kuidas selgitada olukorda inimestele, kes saavad miinimumpalka… Päästjatel on tihti ka muid sissetulekuid, aga eelarves on nad ikka prioriteet. Nemad, politseinikud, riigikaitse oli erand ja haridus ka. Meil on sisejulgeolekus kulud väga suured. Prioritiseerimine jätkub ikkagi," kinnitas Ligi.

Ligi sõnul on riigieelarves asjalood kehvad, kuna 2016. aastal tehti mitmeid vigu, mida ei oleks tohtinud teha.

"Viga tehti 2016. aastal väga rämedal moel. Kõiki reegleid rikkudes solgiti eelarvepoliitika ära. Protseduurid, kooskõlastamised, tehti mingisugused maksud, tehti eelarve kobaraid suvalise seaduse külge ja muudeti ka eelarve reegleid. See oli süütuse kaotamine selles mõttes, et mindi eelarvet enda kasuks väänama. Sealt alates see tasakaal kadus ja kokkuvõttes ka prognoositi seda. Alkoholiaktsiis oli esimene. Punnitati seda maksuküüru ehitada, sellele katteid teha ja see ei kukkunud välja. Sealt hakkas kärisema, miinus lasti sisse enne kriise, aga kui siin pealkirjad ütlesid, et kes on rohkem laenu võtnud ja selgus, et meie, siis toona söödi reserve. Tugevad varud söödi ära ja kui tulid päris kriisid peale, siis korraliku kasvu ajal toodetud defitsiidid olid söönud ära ka varu eelarvest," selgitas Ligi.