Septembris, kui Inga Rungiene juhitav valitsus korruptsioonis süüdistatava Gintautas Paluckase valitsuse asemele astus, tundus kõik roosiline. Ohumärgid olid aga juba õhus – suur osa rahvast oli vihane Paluckase valitsusse kuulunud parempopulistliku Nemunase Koidiku peale.

Nemunase Koidiku parteijuht Remigijus Žemaitaitis on markantne kuju, kes on nimetanud juute loomadeks ning väitnud, et peale venelaste on ka juudid Leedu rahvale üüratud kahju teinud. Selle eest sai Žemaitaitis kaela kriminaalasja, mis ei takistanud peaminister Ruginienet Nemunase Koidikuga valitsuskoostööd jätkata.

"Mis kõige tähtsam, 20. valitsus tähendab jätkuvust," sõnas Leedu peaminister Ruginiene. "Võrrelda 19. ja 20. valitsust on tõesti raske, sest mõlemat juhib Sotsiaaldemokraatlik Partei. Seepärast on valitsusprogrammid väga sarnased, seepärast me deklareerime jätkuvust ja vastutustundlikku hoiakut inimeste suhtes."

Olukord muutus aga üsna pea, kui kultuuritegelased massiliselt tänavaile ilmusid, protestima Nemunase Koidikusse kuuluva kultuuriministri Ignotas Adomaviciuse vastu. Peamiselt küll Adomaviciuse täieliku käpardluse tõttu kultuuriküsimustes, aga see ei olnud sugugi kõik – küll keeldus ta ühes telesaates vastamast küsimustele Krimmi kuuluvuse ja Ukraina sõja kohta, nimetades neid küsimusi provokatiivseiks, küll kadus kultuuriministeeriumi pressiruumist seal täiemahulise sõja algusest peale seisnud Ukraina lipp.

Kultuuritegelased tuletasid meelde, et sellise mehe alluvuses on ka rahvusringhääling ja desinformatsioonivastane võitlus.

"Leedu valitsuskoalitsioon eeldab, et võttes Nemunase Koidiku oma tiiva alla, suudavad nad seda kontrollida," ütles filmirežissöör Karolis Kaupinis. "Terve aasta on nad üritanud meid rahustada, et kui Nemunase Koidik kord pisut võimu saab, ei ole nad enam see, mis enne valimisi, aga survestades presidenti kultuuriministri kandidatuuri heaks kiitma, on Žemaitaitis tõestanud, et poliitiline süsteem ei valitse tema üle, vaid ta on hakanud kontrollima poliitilist süsteemi!"

Parteijuht Žemaitaitis sekkus kultuuritegelaste protesti ehtparemäärmusliku retoorikaga, väites, et protestide peamine eestvedaja, Leedu riikliku kunstimuuseumi direktor Arunas Gelunas on juut, kes oma päritolu varjamiseks on oma nime leedupärastanud.

Kultuuritegelaste protestid viisid aga sihile ja oktoobri alguses jäi Adomavicius ministrikohast ilma.

Sellega Nemunase Koidiku destruktiivne tegevus paraku ei piirdunud. Möödunud nädalal astus tagasi kaitseminister Dovile Sakaliene, sest kaitsekulutused uues riigieelarves ei tõusnudki sellele miinimumtasemele, millega minister nõustunud oleks.

"Meil olid põhjalikud erimeelsused, kuidas riigikaitse üldse peaks toimima ja rahastatud saama," ütles Sakaliene. "Meil olid ägedad arutelud peaministriga ja rahandusministriga riigikaitsenõukogu formaadis ja ka teiste nõukogu liikmetega. Ei suvel pakutud 3,56 protsenti, ega ka mitte 1. oktoobril pakutud 4,87 protsenti SKP-st, mis pärast 14. oktoobrit paika jäi, ole tegelikeks kaitsekulutusteks piisav."

Kõige häälekamalt nõudis kaitse-eelarve kärpimist taas Nemunase Koidiku juht. Kuid ka Leedus elava Valgevene opositsioonijuhi Svjatlana Tsihhanovskaja turvamiseks mõeldud summade vähendamise taga on taas Žemaitaitis.

Miks nii ilmselt Leedu rahvuslike huvide vastu tegutsev partei siis ikkagi valitsuses on? Paljud Leedu poliitikavaatlejad peavad põhjuseks valitsuse juhtpartei, sotsiaaldemokraatide kainet arvestust – Nemunase Koidiku kaasamine mistahes valitsusse annab sellele suhteliselt mugava parlamendienamuse.

Samas on tõsi, et Nemunase Koidikul on rahva hulgas arvestataval määral toetajaid. Parempopulistlike meeleolude levimise põhjuseks leedukate hulgas peavad poliitikavaatlejad kriisiväsimust. Nemunase Koidik annab rahvale pidevalt mõista, et just see partei võib tagasi tuua täiemõõdulisele sõjale ja koroonapandeemiale eelnenud rahuliku elu.