Ministeerium näeb muudatuste eesmärgina bürokraatia vähendamist ja pikalt oodatud kindluse pakkumist nii looduskaitsjatele kui ka metsasektorile.

Metsaseaduse muudatustega jääb 70 protsenti majandusmetsaks. Kevadel, mil valitsus selle otsuse langetas, pidasid metsandussektori esindajad seda vajalikuks selguseks, looduskaitsjad ootasid küll täiendavat selgust, kuid otsusega rahul ei olnud.

Majandusmetsas kehtivad jätkuvalt metsaseadusest tulenevad kestliku metsanduse põhimõtted ja nõuded metsa uuendamisele, maksimaalsele raiepindalale ning raievanusele.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on 70 protsendi põhimõtte sätestamise eesmärk luua selgus huvirühmadele ja kinnitada üle, et seadusega seatud kohustused ja piirangud tagavad ökosüsteemi kaitse ja kestva majandamise. Seejuures on 70 protsenti sihttase, mida ei hinnata üle igapäevaselt, vaid kord aastas.

Muudatusega väheneb lageraielangi maksimaalne pindala seitsmelt hektarilt viiele, toetamaks metsaelustiku kiiret taastumist ja metsamaastiku mitmekesisuse suurendamist. Ministeeriumi teatel jäljendavad väiksemad raielangid paremini looduslikke häiringutsükleid ja vähendavad tormiriski.

Eelnõust leiab mitmeid metsateatise esitamisega seotud muutusi, miks peaks vähendama ametnike töökoormust.

Näiteks kui enne sai metsateatist esitada digiallkirjastatult e-kirjaga, siis nüüd viiakse kogu menetlusprotsess võimalikult palju metsaregistrisse, et protsessi ajakulu vähendada.

Ministeerium toob välja, et praegu saadetakse keskkonnaameti andmetel e-kirjaga ligikaudu kuus protsenti metsateatistest. Selle info peab aga ametnik käsitsi sisestama metsaregistrisse. Siiski saab ka edaspidi esitata teatist paberkandjal, et metsa saaksid majandada ka välisriigi kodanikud, kel pole digiallkirjastamise võimalust.

Ühe muudatusena ei pea väljaspool kaitsealasid uue seaduse kohaselt enam esitama harvendusraie metsateatist, piisab raie lõpetamisest teavitamisest metsaregistris.

Muudatustega kasvavad ka trahvisummad juriidilistele isikutele. Ministeerium märgib, et praegusi maksimummäärasid, vahemikus 2000-3200 eurot, ei ole aastate jooksul tõstetud, kuigi sissetulekud ja elukallidus on kasvanud, mistõttu ei ole need enam mõjusad. Uued maksimummäärad jäävad vahemikku 10 000 kuni 200 000 eurot.

Rikkumiste arv on kusjuures aastate jooksul olnud kasvuteel. Kui 2021. aastal tuvastati 32 rikkumist, siis 2022. aastal 39 ning 2023. aastal 52. Suuremat keskkonnakahju põhjustanud rikkumiste arv on aga püsinud stabiilne. Ministeeriumi hinnangul näitab see, et praegused karistused ei ole olnud mõjusad.

Kliimaministeerium saatis eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks huvirühmadele.