Kilu tohib järgmisel aastal püüda 23 000 tonni (kasv võrreldes tänavuse aastaga 7000 tonni) ja Läänemere avaosa räime 10 800 tonni (1400 tonni rohkem).

Liivi lahe räimekvoot väheneb 17 protsenti, et varu saaks taastuda. See on järgmisel aastal 15 800 tonni ehk 3400 tonni vähem kui tänavu.

Tursa sihtpüük jääb keelatuks, kaaspüüki lubatakse senisel määral. Läänemere avaosas jääb lõhe harrastuspüük avatuks, piiranguga üks asustatud kala päevas. Soome lahe lõhekvoot tõuseb marginaalselt.

Regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase hinnangul on saavutatud kokkulepe tasakaalus, sest see toetab rannakogukondi ja kalanduse kestlikkust ning annab Läänemerele aega taastumiseks.

Eesti tegi nõukogus suuri pingutusi, et suurendada kilu ja Läänemere avaosa räime püügivõimalusi, et kvoodid ei jääks teadussoovitustest madalamaks ning et säilitada vajalikud piirangud ohustatud liikidele. Liivi lahe räime puhul toetas Eesti püügimahu vähendamist, et hoida varu kestlikul tasemel.

Tursa olukorda mõjutavad endiselt elu- ja kudealade vähesus ning muutunud keskkonnatingimused, mistõttu lisapiirangutel ei oleks mõtet. Lõhe puhul leiti lahendus, mis ühendab looduskaitse ja kohaliku kalanduse huvid.

Terras arutas Läänemere varude tulevikuotsuseid ka Euroopa Komisjoni kalanduse ja ookeanide voliniku Costas Kadisega. Terras tõdes, et koostöö volinik Kadisega on olnud usalduslik ja tulemuslik. Terras kohtus Luksemburgis ka Taani, Läti ja Slovakkia kolleegidega, kellega arutati kalanduse kvoote ja põllumajanduspoliitika tulevikku.