Kuigi lahinguid toimub Ukrainas terve rinde ulatuses, siis umbes kolmandik nendest toimub rinde tulipunktis Pokrovskis ning Venemaa on sinna suunanud muudelt rindelõikudelt lisavägesid, ütles Ivask.

"Ukrainlaste info järgi on neil (Venemaal – toim.) seal väga suur ülekaal ka droonide osas, mis teeb keeruliseks seal vägede ümberpaiknemise, liikumise, varustamise ja manööverdamise. See on selge surve, mida pika aja jooksul Vene väed on Ukraina vägedele pannud, eesmärgiga Pokrovsk vallutada, saada see oma kontrolli ala. Aga kuna ukrainlased on seal väga visalt vastu pannud, siis ei ole nad seal läbimurret või kindlat edu saavutanud," lausus Ivask.

Venemaa on droonidega loonud 20 kuni 30 kilomeetrise niinimetatud halli ala, mida nad küll sajaprotsendiselt ei kontrolli, aga kus liikumine on keeruline.

"Selles alas liikumine sõltub palju ilmastikust, valgusest, kas on öö või päev, kõikidest väiksematest teguritest. Vaatamata sellele, et droonid domineerivad, kontrollivad kõike, mis liigub, pakuvad väga head taktikalist informatsiooni, ei ole ka need sajaprotsendised. Kindlasti on see toonud suure muutuse lahingute dünaamikasse, aga on ka väga suured puudused sel droonisõjal," lausus Ivask.

Väidet, et Ukraina väed on piirkonnas nii-öelda kotti jäänud, on väga keeruline kontrollida, aga pigem saab öelda, et nii asi siiski pole, märkis Ivask.

"Olukord on väga dünaamiline. Seal võib olla olukord, kus hoone pärast käib lahing, suudetakse see vallutada, kuid järgmisel hommikul vallutatakse see (teise poole poolt) tagasi. Öelda praegu, et nad (Venemaa – toim.) on saavutanud mingi edu, mingi kontrolli, kindlasti ei saa. Ma arvan, et ukrainlased on selle pika aja jooksul end päris põhjalikult kindlustanud, ette valmistanud. Öelda, kuidas olukord täpselt on, on väga keeruline," lausus ta.

Põhjus, miks Ukraina saatis piirkonda eriüksused, peitus aga Vene armee taktikas, ütles Ivask.

"Kui vaatame, mida Vene armee oma taktikaliste käitumistega on teinud, siis on tekkinud tendents tsiviilriietes sisseimbumisena väikeste gruppidena. Selliste gruppide vastu võitlemiseks regulaararmee, kes peab tavapäraseid lahinguid, ei sobi. Seetõttu on vaja sisse tuua erioperaatorid, kelle oskused ja spetsialiteet on just nimelt selliste diversioonigruppide, sisseimbunud gruppide ja ka mingisuguste õnnetute, kes suudavad kuidagi vahelt läbi tungida, hävitamine, vangi võtmine, kinni nabimine," lausus Ivask.