Rail Balticu Pärnu-Ikla ligi 45 kilomeetrisel trassilõigul tehtavate geoloogiliste töödega hinnatakse pinnase tugevust ja ehituseks sobivust.

"Me oleme teinud siin varem eeluuringud, kuue meetri sügavused augud, aga et hakata projekteerima täpsemalt rajatisi, on meil vaja teha sügavamaid puurauke, et saada täpselt aru, kuidas me peame projekteerima," rääkis Rail Baltic Estonia projektijuht Märt Maadla.

"Me siin kasutame südamikpuurimist, me võtame välja selle maapinna südamiku keha ja peale seda lähevad nad laboratooriumisse, kus võetakse nende iga kihi pealt proovid. Ja nüüd hakkame järjest lõuna poole minema kuni Läti Vabariigi piirini," selgitas ta.

Pärnust umbes 10 kilomeetrit Läti pool asuval lõigul tehakse puurauke täpselt trassi peal, iga kahesaja meetri tagant, kiirusega umbes üks puurauk päevas.

Geoloogilised uuringud käivad aga ka Pärnu jõe peal Papiniidu silla juures, kuhu tuleb raudteesild.

"Kui see projekteerimine on jõudnud niikaugele, et see sild saab valmis, et kas sinna saab rajada ka näiteks see uus post ka keset jõge," sõnas Maadla.

Uuringuid tehakse kuni uue aasta kevadeni.

"Meil on vaja teha geoloogilisi uuringuid ka eramaadel. Selleks me saadame igale maaomanikule plaanid, kuidas me plaanime nende maale minna ja kus kohas on vaja teha see puurauk ja me ootame siis selle maaomaniku nõusolekut," lisas Maadla.

Maadla loodab, et Pärnu-Ikla lõigul ja ka Pärnust põhja pool Tootsi-Pärnu lõigul saab ehitus alata järgmisel aastal. Selja-Tootsi ligi 16 kilomeetrilisel lõigul trassi ehitus aga juba käib.