Kui esialgu oli kavas transpordiga ja toasoojaga saastajate maksustamine jõustada 2027. aastal, siis nüüd lükkus see 2028. aastasse.  ETS2 kauplemissüsteemiga peavad fossiilse kütuse müüjad ja väikesed soojatootjad hakkama ostma CO2 kvooti. Kuid selle kvoodi ühiku hind pole stabiilne, sest see kujuneb turul vastavalt nõudlusele ja pakkumisele.

"Kõik riigid laua ümber, kes ETS2 mure Euroopas tõstatasid, tõid needsamad aspektid välja, mis meil Eestiski. Lihtne rakendatavus ja et hind ei kõiguks üle mõistuse kõrgustesse. Ja Euroopa Komisjon pakkus lahendusi välja, kuidas hinnastabiilsust paremini tagada. Kui seda süsteemi aasta võrra edasi lükatakse, siis see annab võimaluse tervenisti vaadata, et kuidas ETS2 ülesehitus  ja rakendamise viis peaksid olema sellisel viisil , et see oleks mõistlikul viisil elluviidav," lausus kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.

Transpordikütuste ühingul hinnangul on kütusemüüjate jaoks süsteemis veel väga palju teadmatust.

"Aasta (edasilükkamist) annab riigile pikendusvariandi, aga see on nii detailirohke ja nüansirohke, et selle ülevõtmine võtab veel, ma arvan, tükk aega. Täna ei ole paigas isegi see, et kes konkreetselt hakkab kvoote ostma ja müüma. Aga lõpphinda see jõuab kindlasti," ütles transpordikütuste ühingu tegevjuht Krista-Maria Alas.

Enne viimaseid otsuseid, mitme aasta eest tehtud komisjoni arvutused näitasid, et transpordisektori kütuse hind liitri kohta tõuseks 10 kuni 14 senti, gaasiküte kallineks 17 protsenti. Kaugkütte ühingu juhi Siim Umbleja sõnul ETS2 soojatootjaid ei mõjuta, kuna fossiilkütust kasutatakse vähe.

"See mõjutab otseselt elumaju ja büroohooneid ja ka väikest tööstust, kes kasutavad kütmiseks õlisid või maagaasi, mis on fossiilset päriolu. Nemad hakkavad rohkem maksma selle kvoodi ulatuses," lausus Umbleja.

Säästliku kütuse kasutuselevõtu toetuseks luuakse sotsiaalne kliimafond, ütles Klaas.