Riigikogu rahanduskomisjon arutas teisipäevasel istungil ligi 100 000 allkirja kogunud rahvaalgatust langetada toiduainete käibemaksu kümnele protsendile.

"Toidu hinnad on paari aastaga kasvanud peaaegu 40 protsenti, aga palgad ei ole kaugeltki järele jõudnud," ütles petitsiooni algataja Jana Guzanova enne istungit.

"Ei tohi unustada, et Eestis elab kas suhtelises või absoluutses vaesuses rohkem kui 300 000 inimest. Pea iga neljas inimene meie ühiskonnas on vaene ja tal on raskusi enda ülalpidamisega, tal on raskusi endale toidu lubamisega. Piisav toidu olemasolu ja selle kättesaadavus on otseselt seotud inimväärikuse tagamisega. Toiduained kuuluvad iga inimese esmavajaduste hulka ning nende kättesaadavuse piiramine kõrge maksukoormusega tähendab otseselt inimväärsete elutingimuste riivet," rääkis Guzanova.

Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik (Keskerakond) lisas, et Rootsi valitsus plaanib uuel aastal vähendada toidukaupade käibemaksu poole võrra ehk kuue protsendini, Soomes arutatakse toidu käibemaksu vähendamist 14 protsendilt 13,5 protsendile ja Lätis kaalutakse osa toidukaupade käibemaksu langetamist 12 protsendini.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) ERR-ile, et teisipäeval komisjon vaid kuulas pöördumist. Sisulise seisukoha võtab komisjon 7. märtsil, märkis ta.

1. juulist tõusis Eestis käibemaks toidukaupadele 24 protsendini, mis on Euroopa Liidu üks kõrgemaid. Petitsiooni algatajate hinnangul süvendab selline maksukoormus ebavõrdsust ja koormab tarbijate toidueelarvet.

Petitsiooni käivitas toidublogija ja MasterChef Eesti esimese hooaja võitja Jana Guzanova, kes kandideeris sügisestel kohalikel valimistel Keskerakonna ridades Tallinna linnavolikogusse, kogudes 320 häält.

Algatus kogus leheküljel rahvaalgatus.ee 98580 allkirja – tegemist on enim allkirju kogunud rahvaalgatusega Eestis. Varasemalt oli suurim rahvaalgatuslik petitsioon automaksu kehtestamise vastu, mis kogus 65 565 allkirja. Veebilehel allkirjastatud petitsioonid saadetakse riigikogule, kui need koguvad üle 1000 digitaalallkirja.

Petitsiooni tekstis on rõhutatud, et enamik Euroopa Liidu riike on kehtestanud toidukaupadele madalama käibemaksumäära, et kaitsta tarbija ostujõudu ja leevendada hinnatõusu mõju. Näitena on toodud, et toiduainete käibemaks Soomes on 14 protsenti, Rootsis 12 protsenti, Saksamaal seitse protsenti, Belgias kuus protsenti ja Poolas viis protsenti.

Kõrge toidukäibemaksumäära negatiivsete tagajärgedena on petitsioonis välja toodud: majandusliku ebavõrduse suurenemine, vaesuse ja toidupuuduse riski tõstmine, tervishoiusüsteemi koormuse suurendamine ning mõju inimese psühhosotsiaalsele heaolule ja kultuurilisele identiteedile.

Petitsioonis rõhutatakse, et lisaks majanduslikele ja sotsiaalsetele mõjudele on tegemist ka inimväärikuse küsimusega.

Erakondadest on toiduainete käibemaksu langetamist varem nõudnud nii EKRE kui ka Keskerakond, hiljem asus toetajate ringi ka opositsiooni langenud Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Reformierakonda kuuluv rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud, et toidukaupade käibemaksu ei saa alandada, sest see täidaks tema arvates kaupmeeste taskuid.

Eesti 200 juht, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas aga on öelnud, et toiduainete käibemaksu ei saa langetada, sest riigil pole raha.