"See peab talle meeldima. Kui see talle ei meeldi, siis ma arvan, et nad peaksid lihtsalt jätkama võitlemist," ütles USA president Donald Trump Valge Majas ajakirjanikele.

"Mingil hetkel peab ta millegagi leppima," lisas Trump Zelenski kohta.

"Ma arvan, et kui ta sellega ei nõustu, siis USA loobub oma toetusest Ukrainale," lausus ta.

Trump meenutas ka veebruaris Valges Majas toimunud kohtumist Zelenskiga, märkides, et sellise kokkuleppe oleks võinud saavutada aasta või kaks tagasi.

Trump märkis, et eesolev talv võib olla külm ning et Ukraina energiasektor on juba kannatanud arvukate ulatuslike rünnakute all.

Ta kordas, et kui ta oleks olnud president, siis poleks seda sõda juhtunud.

Trump kinnitas, et tal on Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga väga head suhted, kuid tangoks on vaja kahte inimest.

"Me arvame, et meil on lahendus rahu saavutamiseks," ütles Trump. "Ta peab selle heaks kiitma."

Zelenski andis reedel mõista, et tema riigi suhted Ameerika Ühendriikidega on keerulises pöördepunktis, kuna Trump ütles, et soovib ukrainlastelt vastust neljapäevaks.

"Ukraina võib peagi sattuda väga raske valiku ette. Kas väärikuse kaotus või risk kaotada võtmepartner. Kas keerulised 28 punkti või äärmiselt raske talv – kõige raskem – ja edasised riskid," sõnas Ukraina riigipea pöördumises oma rahva poole.

Neljapäeval kohtus USA delegatsioon Kiievis Ukraina presidendiga. Delegatsiooni juht Dan Driscoll andis siis Zelenskile üle 28-punktilise rahuplaani, kus on ainult kirjas, et Ukraina saab usaldusväärsed julgeolekugarantiid.

Axiose teatel esitas USA delegatsioon veel ühe lepingu mustandi. See sätestab, et mistahes Venemaa tulevast märkimisväärset, tahtlikku ja püsivat relvastatud rünnakut Ukraina vastu käsitletatakse rünnakuna, mis ohustab transatlantilise kogukonna rahu ja julgeolekut ning USA ja tema liitlased reageerivad sellele vastavalt, sealhulgas sõjalise jõu kasutamisega. 

Axios kirjutab, et julgeolekugarantii kehtib esialgu kümme aastat ja seda saab vastastikusel kokkuleppel pikendada. 

Valge Maja ametnik ja veel üks asjaga kursis olev allikas kinnitasid, et selline kavand on olemas. Ametnik ütles, et ettepanekut tuleb arutada Euroopa partneritega ja see võib veel muutuda. 

28-punktilise rahuplaani kohaselt peaks Ukraina tegema veel ulatuslikke territoriaalseid järeleandmisi. Kiiev peaks loovutama Krimmi ja Donbassi, sealhulgas need Donetski ja Luhanski oblasti alad, mida Ukraina praegu kontrollib. Hersonis ja Zaporižžjas külmutatakse sõda rindejoonel.

Euroopa hävitajad paigutatakse Poolasse, kuid Ukraina peab piirama oma armee suurust 600 000 sõjaväelaseni. Ukraina nõustub veel sätestama oma põhiseaduses, et ei ühine NATO-ga. Samuti tuleks Ukrainas tunnistada vene keel üheks ametlikuks keeleks ja anda Vene õigeusu kirikule ametlik staatus.