Saates "Välisilm" ütles Vseviov, et on keeruline öelda, kes täpselt on USA pakutud rahuplaani autor. "See 28-punktiline tekst pole meile algusest peale meeldinud. See vajab ümberkirjutamist, sest peegeldab seda, mida me oleme teadnud Venemaad tahtvat," sõnas ta.

 Vseviov rõhutas, et Venemaa eesmärk Ukraina ja Euroopa julgeoleku pea peale pööramine ning Moskva ei ole sellest taganenud. "Kui me seda 28 punkti lugesime, nägime seal kolme sorti probleeme. Esiteks, Euroopa julgeoleku arhitektuuri arutamisele tagaukse tegemine Venemaale, mis ei tule meie arvates kõne allagi. Teiseks, Ukraina julgeolekugarantiide absoluutne õõnsus ja kolmandaks see, et rahu saavutamiseks pannakse koormised vaid ohvrile, agressorile ühtegi seadmata – see on ju naeruväärne," lausus Vseviov.

Tema sõnul hakkasid EL-i riigid pärast muret tekitavate signaalide jõudmist Euroopasse oma seisukohti koordineerima ning töötama selle nimel, et teksti muuta neile aktsepteeritavamaks. "Mul on hea meel, et kui Genfis lõppesid Ukraina ja USA kõnelused, tunnistasid mõlemad pooled, et ühine eesmärk on õiglane ja püsiv rahu – just selles sõnastuses," lisas ta.

Vseviov meenutas, et Eesti on järjepidevalt rõhutanud õiglast ja püsivat rahu ning nüüd on see välja öeldud USA ja Ukraina ühise eesmärgina. Samas märkis ta, et kuna teksti sisu pole avaldatud, ei saa veel kergendatult hingata.

Küsimusele, kas tegemist on diplomaatilisele katastroofiga, vastas Vseviov: "See on kindlasti suuremat sorti segadus, ma ei tea, kellele see võiks olla kasulik – me kõik aimame –, aga kui vaadata ka Venemaa esindajate sõnavõtte, siis algsest täiesti varjamatult esitatud joovastusest on tänaseks saanud mingi skisofreeniline tõmblus, kus lükatakse tagasi mingeid hüpoteetilisi Euroopa plaane. Mulle tundub, et Moskva kolleegidel on mõningane peataolek ja segadus."

Kantsleri sõnul tuleb õiglast ja püsivat rahu saavutada agressorile survet avaldades ja ohvrit toetades, ning tekkinud segadus ei aita survet hoida.

Euroopa on esitanud ka enda rahuplaani ettepaneku. Saatejuht küsis, kas Valge Maja jagab Euroopa seisukohti või lepitakse milleski kokku EL-i selja taga. "Ka teoreetiliselt rääkides on meie selja taga võimalik kokku leppida ainult selliseid asju, mis ei nõua meie kaasatulemist," ütles Vseviov. Tema sõnul on täna Euroopal vaade rohkemgi kui kellestki teisest – nii Ukraina toetamise kui agressorile surve avaldamise osas.

Vseviov rõhutas, et Euroopa plaaniks saab nimetada ainult dokumenti, mis on saanud liikmesriikidelt ametliku heakskiidu. "Euroopa on kogum demokraatiaid ja siin pole võimalik kabinetivaikuses 21. sajandi Molotovi-Ribbentropi pakti pähe määrida. See tuleks kohe välja," sõnas ta.

Vseviovi hinnangul mõjutavad USA rahuplaani esitamine ja Ukrainas puhkenud korruptsiooniskandaal üksteist. "Kui valitsus on nõrgem, on ta ka nõrgem tegema järeleandmisi. Nii et kui kellegi huvides võiks olla, et skandaalist räsitud valitsus kergema vaevaga järele annab, võib see paradoksaalsel moel anda vastupidise tulemuse," ütles ta.

Kui praegune segadus vaibub, tuleb Vseviovi sõnul suurendada survet Venemaale, et kaoks nende lootus, et aeg töötab nende kasuks.