Kõlvart sai teisipäeval toimunud hääletusel 44 häält ehk volikogu enamuse toetuse.

Hääletamisel osales 75 volikogu liiget, puudus neli. Üks sedel oli kehtetu. Puudusid kaks Isamaa ning üks Keskerakonna ja Reformierakonna saadik. 

Reformierakonna fraktsiooni esitatud kandidaat Toomas Kruusimägi, kes oli volikogu esimehe ametis alates eelmise aasta kevadest, kogus hääletusel 30 häält.

Kõlvart oli Tallinna linnavolikogu esimees ka aastatel 2017 kuni 2019. Aprillis 2019 valiti ta volikogu poolt Tallinna linnapeaks ning Kõlvart oli selles ametis kuni 2024. aasta märtsini, mil toonane koalitsioon sotsiaaldemokraatidega lagunes ning võimule sai niinimetatud nelikliit, kus lisaks sotsiaaldemokraatidele olid Reformierakond, Isamaa ja Eesti 200.

Tallinna uue võimuliidu moodustasid Keskerakond ja Isamaa, kes allkirjastasid esmaspäeval koalitsioonileppe. Keskerakonnal on 79-liikmelises volikogus 37 ja Isamaal 11 kohta. Koalitsioonileppe järgi on esimesed kaks aastat linnapea koht Isamaa ning linnavolikogu esimehe koht Keskerakonna käes.

Opositsiooni kuuluvad Tallinna volikogus sotsiaaldemokraadid (17 kohta volikogus), Reformierakond (kaheksa kohta) ja Parempoolsed (kuus kohta).

Sester valiti esimeseks aseesimeheks, teine aseesimees jäi valimata

Linnavolikogu otsustas, et aseesimehe saab sellel koosseisul olema kaks.

Linnavolikogu esimeseks aseesimeheks valiti Isamaa fraktsiooni esitatud Sven Sester, kes valiti teisipäeval ka Isamaa fraktsiooni juhiks.

Sester kogus hääletusel 72 poolthäält ja üks vastuhääl. Sellel hääletusel osales 73 saadikut.

"Olen igati nõus, et volikogus esindatud poliitilised jõud peaksid omavahelise tülitsemise asemel seadma huviks kõigi linnakodanike huvides tegutsemise. Volikogu aseesimehel on selle üksmeele leidmisel oluline roll," ütles Sester.

Tallinna linnavolikogu teise aseesimehe koht kuulub tava järgi opositsioonile ja eeldatavalt suurima mandaatide arvuga opositsioonifraktsioonile, kes uues koosseisus on sotsiaaldemokraadid. Kuivõrd Isamaa fraktsiooni juht Sester oli varem sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovskile viimase sõnul öelnud, et teine aseesimees ei pruugi esimesel istungil valitud saada, siis soovisid sotsid, et teise aseesimehe valimine lükataks edasi.

Sester põhjendas, et veel esmaspäeva õhtul polnud koalitsioonile teada, kelle opositsioon teise aseesimehe kandidaadiks esitab. Kuivõrd aseesimehe valimine eeldab vähemalt 40 poolthäält ehk volikogu koosseisu enamust, ei saaks opositsioon ilma koalitsiooni häälteta teist aseesimeest ametisse hääletada.

Maris Lauri Reformierakonnast tegi esimesel volikogu istungil ettepaneku moodustada volikogus ajutine komisjon, et tuvastada, millist rahastust on Tallinna eelarvest antud Eesti-vastase mõjutustegevuse jaoks. Tema ettepaneku järgi oleks komisjonis igast linnavolikogu fraktsioonist üks liige ja sinna peaks vajadusel kaasama spetsialiste ja organisatsioonide esindajaid. Komisjon peaks aruande esitama kuue kuu jooksul ehk hiljemalt järgmise aasta juuni alguses.

Esimesel istungil esitas tagasiastumispalve ka praegune linnavalitsus eesotsas linnapea Jevgeni Ossinovskiga. Uus linnapea koos abilinnapeadega peaks paika saama järgmisel volikogu istungil, mis toimub 8. detsembril.

Isamaa on linnapeakandidaadiks esitanud Peeter Raudsepa, abilinnapeade kandidaatide nimesid pole ei Keskerakond ega Isamaa veel avalikustanud. Keskerakond teatas, et teeb abilinnapeade kandidaadid teatavaks kolmapäeva hommikul.