Euroopa rööpmelaiusega raudteeühendus peaks Balti riikides valmis olema viie aasta pärast. Läti otsib Rail Balticu projektis aga endiselt kokkuhoiukohti, mistõttu on kohaliku meedia andmetel tehtud mitteametlikult tasandil ettepanek jätta Salaspilsi ja Skulte vaheline lõik vanale, nii-öelda Vene rööpmelaiusele. See võib tähendada, et vaja oleks ka ronge, mis suudaksid sõita mõlemal rööpmelaiusel.

Rail Balticu Eesti poole sõnul pole sellist lahendust partnerite vahel arutatud ega sõlmitud ka ühtegi kokkulepet.

"Teisalt ma ei saa välistada, et kusagil Lätis raudtee-entusiastid mõtlevad nii-öelda kastist välja ja osa lahenduskäikudest lähevad fantaasiavaldkonna piiri peale. Välistada ei saa, et selliseid asju kusagil mõeldakse, aga partnerite vahel seni ei ole olnud (arutelu) ja kokkuleppeid arusaadavalt ka mitte sellele lahendusele," lausus Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets.

Sama ütles ka taristuminister Kuldar Leis, kes ei mõista, kust selline info Läti meediasse üldse tuli.

"Kogu Rail Balticu põhitrass kolmes riigis tuleb Euroopa rööpmelaiusega. See ongi projekti olemus, mis on ka koostöös Euroopa Komisjoniga paika pandud. Eile (reede – toim.) õhtul veel helistas mulle Läti transpordiminister, kes kinnitas mulle üle, et ametlikult nende seisukoht absoluutselt muutunud ei ole," lausus Leis.

Lätlased kavatsevad Rail Balticu rahastamiseks võtta laenu ja kaaluvad koostööd erasektoriga. Samas on õhus veel palju küsimusi ja kokkuhoiukohti kindlasti otsitakse.

"Lätis ehitustöödega on alustatud. Neil on olemas rahastus lõunapoolsetele lõikudele, mis jäävad Leedu piiri ja Riia vahele ja seal ka tööd käivad. Aga arusaadavalt tempot tuleb tõsta. Kuidas täpsem rahastus sinna kindlustatakse, ma lõpuni seda ei tea," ütles Salomets.

Eestis soovitakse tuleva aasta suveks jõuda kogu Rail Balticu põhitrassil ehituseni. Kiire tempo nõuab Salometsa sõnul valitsuselt veel enne Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi algust 2028. aastal üsna suuri finantseerimisotsuseid. Puudu on veel 100–150 miljonit eurot.

"2027 osas täit rahastust veel garanteeritud ei ole, need arutelud on järgmise aasta suvel-sügisel ees. Selleks et tempot hoida, peab finantseerimine olema tagatud. Tehniline võimekus on olemas," ütles Salomets.

"Juba aasta pärast, uue riigieelarve kinnitamisel, me saame puuduoleva rahastuse paika panna. Selles mõttes kõik liigub normaalses rütmis ja põhieesmärk on 2028. aastani näidata, et me liigume õiges taktis, et siis Euroopa Liidu uuest voorust uus rahastus saada," lausus Leis.