USA kongress andis iga-aastasele riikliku kaitse volitusseadusele (NDAA) heakskiidu ning hiljuti allkirjastas selle ka president Trump.

Mõlema partei poliitikud muretsevad, et USA kapital ja oskusteave aitavad kaasa Hiina tehnoloogiasektori arengule. 

NDAA osaks olevad välisinvesteeringute sätted viitavad seetõttu Hiina ja teiste murettekitavate riikide (nende hulgas on ka Kuuba, Põhja-Korea ja Venemaa) äriüksustele, mis arendavad nii kaubandusliku kui ka sõjalise rakendusega tehnoloogiaid, vahendas The Wall Street Journal. 

USA poliitikud leiavad, et selline investeeringute piiramine on riikliku julgeoleku ja välispoliitiliste huvide seisukohalt kriitilise tähtsusega. 

"Investeeringud, mis toetavad kommunistliku Hiina agressiooni, peavad lõppema," märkis detsembri alguses esindajatekoja spiiker Mike Johnson. 

Vastuvõetud seadusandlus kinnistab Joe Bideni administratsiooni 2023. aasta korraldust, millega võeti USA-st väljaminev kapital luubi alla. Valge Maja tegutses siis erakorralise olukorra volituse alusel, kongress laiendas nüüd neid volitusi veelgi. Võimud saavad blokeerida Hiina firmade rahastamist, sealhulgas tehisintellekti ja kiibitööstuse valdkonnas.

Uus seadusandlus annab nüüd presidendile õiguse kasutada  erakorralise olukorra seaduse sanktsioone, et keelata ameeriklastel omandada Hiina firmades osalust. Et president saaks neid piiranguid rakendada, peavad need välismaised äriüksused tegutsema Hiina kaitse- või tehnoloogiasektoris.