Uues Ukraina rahuplaanis on näiteks ettepanek Ukraina vägede väljatõmbamiseks Donbassist ja sinna demilitariseeritud tsooni ning vabamajandustsooni loomiseks. Juttu on ka USA julgeolekugarantiide tingimustest. Osa ukrainlasi pelgab oma vägede väljaviimist, teised arvavad, et läbirääkimised on tupikus. Need, kel usku mingisse kokkuleppesse, ei näe sel Ukraina nägu.

"Siin võivad Trump ja Zelenski milleski kokku leppida, aga välja näeb see nagu ameeriklaste seisukoht, millega Zelenski nõustunud on," lausus politoloog Vladimir Fesenko.

Avalikkus on juba harjunud rahuplaani variantidega. Nende tilgutamine avalikkusele on Venemaa poolt illusiooni loomine eeskätt USA-le, et ollakse valmis läbi rääkima, ütles politoloog Karmo Tüür.

"Mida nad tegelikult taotlevad, on see, et nad on nõus rahuga või rahuläbirääkimistega, juhul, kui nad läbi rahu saavutavad rohkem kui läbi sõja," sõnas Tüür.

Konks on selles, et kolmest osapoolest - USA, Ukraina ja Venemaa - on kõige kärsitum Trump, kellele on tarvis läbimurret veel sel aastal. Seda kasutab ära Venemaa, et mõjutada Trumpi survestama Ukrainat.

"Trump teebki suuresti seda, mida Venemaa tahab. Ta näeb, et Venemaad survestada ta ei suuda ja tegeleb selle survestamisega, keda ta suudab ehk Trump praegu mängib enda jaoks edutut mängu, lootes saavutada linnukest kalendris," ütles Tüür.

Ukraina ekspert Vitali Portnikov ütles, et rahuläbirääkimised peavad toimuma sõdivate poolte vahel. Kuniks suhtlus jätkub ainult USA vahendajatega, sõnadeks see jääbki.

"Kui nad omavahel rahust rääkida ei suuda, siis on mõlemad pooled tegelikult huvitatud lihtsalt sellest, et Washingtoniga mitte tülli minna. Sellel pole midagi pistmist tegeliku rahuprotsessiga," lausus Portnikov.