Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 2. jaanuaril kell 22.35:

- Venemaal Samara oblastis toimusid võimsad plahvatused;

- Harkivis hukkus raketirünnakus laps, kannatada sai vähemalt 25 inimest;

- Ukraina luure: Venemaa võib korraldada inimohvritega provokatsiooni;

- Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastis evakueeritakse üle 3000 lapse;

- Zelenski määras oma kabinetiülemaks Kõrõlo Budanovi;

- Zelenski tegi muudatusi ka valitsuses;

- Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko;

- AFP: Venemaa hõivas mullu Ukrainas viimase kolme aasta suurima ala;

- Sõrski: Pokrovski kaitsmine näitas ettevalmistatud positsioonide tähtsust;

- Ukraina hinnangul on Venemaa radikaalselt muutnud oma õhurünnakute taktikat;

- Ukraina võttis kasutusele kaks täiendavat Patrioti õhutõrjesüsteemi;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit.

Venemaal Samara oblastis toimusid võimsad plahvatused

Sotsiaalmeediakanalid teatasid, et ööl vastu reedet toimusid Samara oblastis asuvas Novokuibõševski linnas võimsad plahvatused. Meedias levivad väited, et rünnaku alla võisid sattuda kaks naftatöötlemistehast.

Samara pic.twitter.com/yXP9hLWXbi

— MAKS 25 (@Maks_NAFO_FELLA) January 1, 2026

Kohalikud elanikud teatasid, et nad ärkasid umbes kell 1.30 valjude plahvatuste peale, kuulda oli üle kümne võimsa plahvatuse. Inimesed nägid ka eredaid sähvatusi taevas. Sotsiaalmeediakanalites levivad väited, et rünnaku alla võisid jääda Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatehased, vahendas Ukrainska Pravda. 

Harkivis hukkus raketirünnakus laps, kannatada sai vähemalt 25 inimest

Ukrainas Harkivis sai reedel Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 19 inimest, teatas oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Sõnehubov.

"Nende seas on pooleaastane laps. Õnneks ei vajanud laps haiglaravi," kirjutas ta Telegramis.

Hiljem leiti kortermaja rusude alt ühe naise ja tema lapse surnukeha. Lisaks tõusis kannatanute arv 25-ni.

Rünnakus sai tabamuse üks viiekorruseline korterelamu, mis hävis pea täielikult. Naabermajad said samuti kahjustada.

President Volodõmõr Zelenski sõnul näitab rünnak, et Venemaa ei soovi sõja lõpetamist ja teeb iga päev kõik võimaliku selle jätkamiseks.

"Kahjuks suhtuvad venelased just niimoodi elusse ja inimestesse – jätkavad tapmist, seda vaatamata maailma, eelkõige USA jõupingutustele diplomaatilises protsessis," ütles ta.

Venemaa kaitseministeerium väitis, et teated raketirünnakust Harkivile ei vasta tõele ning et kahju põhjustas hoopis Ukraina laskemoona plahvatus.

Ukraina luure: Venemaa võib korraldada inimohvritega provokatsiooni

Ukraina välisluureteenistus hoiatas reedel, et Venemaa võib ette valmistada suure inimohvrite arvuga provokatsiooni, mis oleks osaks tema püüdlustest häirida USA vahendatud rahuläbirääkimisi.

Ukraina välisluureteenistus teatas, et ennustab suure tõenäosusega, et Venemaa eriteenistused võivad kavandada relvastatud provokatsiooni, mis peaks toimuma Juliuse kalendri järgi jõulude eel või jõulu esimesel pühal, 7. jaanuaril. Potentsiaalne provokatsioon võib aset leida mõnes usutalitusteks mõeldud hoones või muudes suure sümboolse tähtsusega kohtades kas Venemaal või Venemaa okupeeritud Ukraina aladel, vahendas väljaanne The Kyiv Independent teenistuse teadet.

Leht märkis, et Moskva on viimasel ajal levitanud desinformatsiooni, et õõnestada USA juhitud rahuläbirääkimisi. Moskva väitis, et Ukraina korraldas 29. detsembril droonirünnaku Vene režiimijuhi Vladimir Putini residentsile, kuid nii Ukraina kui ka USA Luure Keskagentuur (CIA) eitasid sellise rünnakukatse toimumist.

Ukraina välisluureteenistus väitis, et Moskva üritab provokatsiooni korraldades võltsida tõendeid Ukraina seotuse kohta, jättes provokatsioonipaika läänes toodetud ründedroonide kilde.

"Hirmu ärakasutamine ja inimohvritega terroriaktide toimepanemine võõra lipu all on täielikult kooskõlas Venemaa eriteenistuste tegutsemisviisiga," teatas välisluureteenistus oma sotsiaalmeediapostituses.

Välisluureteenistus ei ole oma väite toetuseks tõendeid esitanud. Kyiv Independent ei suutnud iseseisvalt kinnitada väidetavat Venemaa provokatsiooniplaani.

Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastis evakueeritakse üle 3000 lapse

Ukraina võimud andsid korralduse evakueerida Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblasti rindeasulatest üle 3000 lapse ja nende vanemad, teatas ülesehitusminister Oleksi Kuleba.

"Keerulise julgeolekuolukorra tõttu otsustati sundkorras evakueerida üle 3000 lapse ja nende vanemad 44 rindeasulast Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastis," ütles Kuleba Telegramis.

Zelenski määras oma kabinetiülemaks Kõrõlo Budanovi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas reedel oma kantselei uueks juhiks riigi sõjaväeluure senise ülema Kõrõlo Budanovi.

"Kohtusin Kõrõlo Budanoviga ja pakkusin talle Ukraina presidendi kantselei juhi rolli. Ukraina vajab praegu suuremat keskendumist julgeolekuküsimustele, Ukraina kaitse- ja julgeolekujõudude arendamisele, aga ka diplomaatilistele läbirääkimistele ning presidendi kantselei tegeleb eelkõige meie riigi jaoks nende ülesannete täitmisega. Kyrylol on nendes valdkondades erialane kogemus ja piisav võime tulemuste saavutamiseks," teatas Zelenski sotsiaalmeedia vahendusel.

Hiljem teatas Budanov, et võttis pakkumise vastu.

"Võtsin vastu Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski pakkumise saada tema kantselei juhiks. /---/ Minu jaoks on see au ja kohustus – Ukraina jaoks ajaloolisel ajal keskenduda meie riigi strateegilise julgeoleku kriitiliselt olulistele küsimustele," kirjutas ta sotsiaalmeedias. "Peame jätkama oma panuse andmist vaenlase alistamiseks, Ukraina kaitsmiseks ja õiglase rahu saavutamise nimel töötamist," lisas ta.

Budanovi nimetamine uude ametisse järgneb ümberkorraldustele, mille käigus vallandati novembri lõpus Zelenski kauaaegne kabinetiülem Andri Jermak. Muutus toimus pärast seda, kui riigis oli lahvatanud aegade suurim korruptsiooniskandaal, mis puudutas riigi energiasektorit.

Zelenski tegi muudatusi ka valitsuses

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel, et ta tegi ettepaneku määrata uueks kaitseministriks senine asepeaminister Mõhhailo Fedorov.

Praegune kaitseminister Denõs Šmõhal jätkab valitsuse liikmena, kuid talle pakutakse seal uus koht, lisas Zelenski.

Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko

Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Oleh Ivaštšenko.

"Alates tänasest jätkab Oleh Ivaštšenko meie riigi teenimist ja Venemaa sõjalise potentsiaali piiramise ülesannete täitmist Ukraina sõjaväeluure ametikohal," kirjutas Ukraina president Volodõmõr Zelenski reedel oma Telegrami kanalil.

Presidendi sõnul andis Ivaštšenko kohtumisel ülevaate Ukraina üldisest olukorrast ja praegustest ohtudest.

Zelenski lisas, et Ukraina keskendub veelgi Venemaa majandusliku potentsiaali vähendamisele.

"See puudutab eriti Venemaa naftaeksporti, mis on piiratud ja odavam," märkis Zelenski.

Presidendi kommunikatsiooninõunik Dmõtro Lõtvõn ütles ajakirjanikele, et president kavatseb nimetada Ivaštšenko sõjaväeluure juhiks, kuid märkis, et sellega kaasneb palju protseduure.

Ametlikku dokumenti, millega Ivaštšenko nimetatakse luurepeavalitsuse juhiks, ei ole presidendi veebisaidil veel avaldatud.

AFP: Venemaa hõivas mullu Ukrainas viimase kolme aasta suurima ala

Vene vägi hõivas 2025. aastal Ukrainas viimase kolme aasta suurima ala, selgus reedel uudisteagentuuri AFP analüüsist.

Vene vägi hõivas ühtekokku üle 5600 ruutkilomeetri ehk 0,94 protsenti Ukraina territooriumist, mida on rohkem kui 2023. ja 2024. aastal kokku, märkis AFP, analüüsides Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmeid.

Sõrski: Pokrovski kaitsmine näitas ettevalmistatud positsioonide tähtsust

Pokrovski-Mõrnohradi linnastu kaitsmise kogemus tõestas, et õigeaegselt ja kvaliteetselt rajatud kindlustused aitavad tagasi lüüa isegi ülekaaluka vaenlase, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski.

Ta märkis, et kvaliteetsed insener-tehnilised tõkked võimaldavad luua tõhusa kaitse, tekitada vaenlasele lähenemisel maksimaalseid kaotusi ja nurjata tema plaanid – ning seda kõike hoolimata tema arvulisest ülekaalust.

Sõrski sõnul paranes 2025. aastal kaitseliinide ja droonitõrje tehniline seisukord. Pioneeriväed töötasid koostöös kohalike omavalitsuste ja sõjaväevalitsustega peaaegu pidevalt ulatuslike kaevikute ja laskepositsioonide süsteemide loomise, tankitõrjekraavide, punkrite ja muude kindlustuselementide kallal.

"Asustatud alade kaitseks ettevalmistamiseks on tehtud märkimisväärne töö. Samal ajal tuleb neid meetmeid süstemaatiliselt ja järjepidevalt rakendada," ütles Sõrski.

Ukraina hinnangul on Venemaa radikaalselt muutnud oma õhurünnakute taktikat

Venemaa on viimase kahe aasta jooksul oma õhurünnaku taktikat Ukrainas radikaalselt muutnud, pannes põhirõhu mehitamata õhusõidukitele, teatas reedel Ukraina desinformatsioonivastase võitluse keskus (CCD).

Keskuse avaldatud ülevaate kohaselt suurendas Venemaa oma droonide kasutamist eelmisel aastal 2024. aastaga võrreldes viis korda: 10 849-lt ründedroonilt 53 732-le aastas. Lisaks on ballistiliste ja aeroballistiliste rakettide kasutamine selle ajaga peaaegu kahekordistunud, 306-lt 568-le. Samal ajal on Venemaa tiibrakettide, õhutõrje- ja lennukitelt lastavate rakettide arv vähenenud 1645-lt 2024. aastal 1330-le 2025. aastal.

Analüütikud märgivad, et 2024. aastal kasutasid venelased oma peamise rünnakuvahendina kombineeritud rünnakuid, kasutades kalleid tiibrakette, samas kui droonid olid vaid teisejärguline vahend. 2025. aastal hakkas Venemaa aga oma peamise rünnakuvahendina kasutama tohutuid odavate droonide parvi. Tiibrakette kasutatakse täppisrünnakuteks, ballistilisi rakette aga kriitilise taristu ründamiseks.

"Venemaa on toetunud odavale sõjapidamisele – Iraani päritolu droonide Shahed masstootmisele kallite tiibrakettide asemel. See võimaldab neil rünnata igal ööl, kurnates Ukraina õhutõrjet ja energiataristut. Samal ajal kasutatakse ballistilisi rakette täppisrünnakuteks kriitiliste rajatiste vastu," märkis Ukraina Strateegiliste Uuringute Keskus.

UA War Infographics teatas varem, et 2025. aastal oli ainult neli päeva, mil Venemaa ei korraldanud Ukraina vastu õhurünnakuid. Kaks sellis päeva olid kaks aprillis ja kaks mais.

Ööl vastu reedet, 2. jaanuari korraldasid Vene relvajõud ühe kõige ulatuslikuma rünnaku Zaporižžjale pärast täiemahulise sõja algust. Täpsemalt tabas Venemaa linna droonidega üheksal korral, purustades elamuid, ärihooneid ja infrastruktuuri.

Ukraina võttis kasutusele kaks täiendavat Patrioti õhutõrjesüsteemi

Ukraina kaitseministeerium teatas 1. jaanuaril oma veebilehel, et Ukraina on oma linnade ja kriitilise taristu kaitsmiseks kasutusele võtnud kaks täiendavat õhutõrjesüsteemi Patriot, edastas väljaanne The Kyiv Independent.

Samm järgneb 17. detsembril Saksamaaga allkirjastatud kaitselepingutele väärtusega 1,2 miljardit eurot, mis hõlmab pikaajalist tuge ja varuosi Ukraina Patrioti süsteemidele.

Patriot on üks maailma arenenumaid õhutõrjesüsteeme, mis suudab püüda lennukeid, aga ka tiib-, ballistilisi ja hüperhelikiirusega rakette. Ukraina on korduvalt kutsunud partnereid üles laiendama õhutõrjealast abi, kuna Venemaa jätkab Ukraina linnade, energiarajatiste ja tsiviiltaristu ründamist rakettide ja droonidega.

"Patrioti õhutõrjesüsteemid kaitsevad praegu Ukraina linnu ja kriitilist taristut vähendades vaenlase tiib- ja ballistiliste rakettide rünnakutest energiarajatistele ja tsiviilobjektidele tulenevaid kaotusi," teatas ministeerium.

Ministeeriumi andmetel suudab üks Patrioti patarei tuvastada korraga kuni 100 sihtmärki ja rünnata korraga kuni kaheksat. Ukraina ametnike sõnul on Patrioti süsteemid edukalt alla tulistanud ka Venemaa kõige moodsamaid relvi, mille hulgas hüperhelikiirusega rakette Kinžal ja Tsirkon.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 209 880 (võrdlus eelmise päevaga +910);

- tankid 11 494 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 23 851 (+2);

- suurtükisüsteemid 35 720 (+42);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1589 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1267 (+1);

- lennukid 434 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 99 043 (+590);

- tiibraketid 4137 (+1);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 72 587 (+169);

- eritehnika 4035 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.