Järgmisel nädalal, mil riigikogus taas istungid algavad, tuleb politseijuhtide kohtuasi ja prokuratuuri tegevus õiguskomisjonis tõenäoliselt teemana arutlusele, ütles Timpson.

"Järgmine nädal küsin lugupeetud komisjoniliikmete käest, kas see teema pakub huvi – ma arvan, et pakub. Ja siis kutsuksime prokuratuuri ja ka justiitsministeeriumi laua taha, et arutada, kuidas selle asjaga edasi minna niimoodi, et oleks õiglustunne ühiskonnas ikkagi väheke suurem. Kutsume laua taha, vaatame, mis ettepanekud on," lausus ta.

Endise politsei- ja piirivalveameti juhi Elmar Vaheri advokaat Margus Kurm ütles esmaspäeval kolme kohtuastme poolt õigeks mõistetud politseijuhtide juhtumit kommenteerides, et prokuratuuril ei ole praegu mingit vastutust ning keegi ei küsi nende käest, miks süüdistusega kohtusse mindi; samuti ei anna keegi hinnanguid, kas see oli õige või mitte. Kurmi sõnul peaks asja arutada võtma järelevalve mõttes nii riigikogu õiguskomisjon kui ka justiitsministeerium.

Timpsoni sõnul on ta juba meediast lugenud ettepanekut, et tuleks moodustada lausa kolleegium, kes hakkaks prokuratuuri puhul jälgima, milliste asjadega kohtusse minna ja millistega mitte.

"See on mõtlemist vääriv mõte, aga saatan on ikkagi peidus detailides ja mul turgatas kohe pähe mõte, (et see oleks) nagu on erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Aga need mahud ei ole võrreldavad, kriminaalmenetluse toimikud ja erakondade rahastamine. Teine asi on see, et kindlasti see komisjon ei tohiks olla poliitiline. See peaks ikka olema spetsialistidest koosnev," lausus ta.

Timpsoni sõnul huvitab teda prokuratuuri töökorraldus selles osas, kuidas tehakse otsus kohtusse mineku kohta – näiteks kas ainult ühe prokuröri siseveendumus on selleks piisav alus või mitte.

"Mina prokuratuuri asemel ei oleks (politseijuhtide süüdistusega) riigikohtusse läinud, aga see on minu isiklik arvamus. Aga võib-olla on peaprokuröril meile mingeid häid vastuseid anda, kuidas edaspidi need taolised asjad saaksid elimineeritud või miinimumini viidud. No seda, et prokuratuur ühtegi asja kohtus ei kaota – seda õigusriigis ka päris õigeks ei saa pidada, et prokuratuur läheb kohtusse ainult nende asjadega, kus on 100 protsenti võiduvõimalus. Aga kindlasti peaksime vaatama prokuratuuri tööd, kuidas nad saaksid paremini või ühiskonnale rohkem arusaadavamalt oma asju menetletud," lausus Timpson.

Timpson lisas, et selle ühe juhtumi põhjal ta prokuratuuri kohta suuri üldistusi teha ei taha, kuid Kurmi nõutud parlamendi järelevalve on iseenesest mõistlik mõte.

"Parlamendi järelevalve – ega see paha ju ei tee, et miks üldse mindi (kohtusse) ja nii edasi. Ma ei teagi täpselt, mismoodi need asjad täpselt käivad, kas me peaks uurimiskomisjoni tegema või komisjoni poolt saab ise teha (järelevalvet), aga kindlasti meil selle asja vastu huvi on. Et kuidas nii kaugele see asi läks," ütles Timpson.

Parmase komisjoni kutsumine pole kindel

Ajal, mil prokuratuur otsustas politseijuhtide süüdistusega kohtusse minna ning suure osa kohtuprotsessi ajast oli peaprokurör Andres Parmas. Timpsoni sõnul on praegu vara öelda, kas Parmas samuti õiguskomisjoni kutsutakse.

"Aus vastus on see, et kas me nüüd tahame või soovime eelmist peaprokuröri ka sinna komisjoni kutsuda – ma arvan, et ka praegune peaprokurör (Astrid Asi) suudab piisavalt meile infot anda, miks üks või teine asi aset leidis, mis küll algas enne tema aega," lausus Timpson.

Kurmi kriitika kohta, et politseijuhtide asjas ei oleks tohtinud prokuratuur nii kergekäeliselt süüdistusega kohtusse minna, märkis Timpson, et tema ei julge küll öelda, et prokuratuur seadusevastaselt oleks kohtusse läinud. Samuti ei peaks välistama võimalust minna kohtusse muu hulgas õigusselguse saamiseks, lisas ta.

"Ma nii kategooriline nagu Kurm ei oleks, ta tõi näite, et neid (õigusselguse) asju saab arutada õigusteadlaste päevadel või taolistes kohtades. Aga selles osas olen küll natuke kriitilisem, et taolised asjad, mis ühiskondlikku resonantsi tekitavad, nagu politseijuhi piltlikult öeldes plate peale viimine – need asjad on ühiskondlikult väga sensitiivsed ja neid asju peaks ikkagi kaaluma mitte üks, kaks, vaid kolm-neli-viis korda, et kas selle asjaga kuskile minna," lausus Timpson.

Timpson lisas, et antud juhul oli tema hinnangul tegu lihtsalt kahe suure ego (Eerik Heldna ja kapo endise juhi Arnold Sinisalu) põrkumisega.

"Ja taoline asi ei ole kindlasti okei, et isiklikke asju hakatakse kohtutes niimoodi menetlema maksumaksja raha eest," ütles ta.

Ernits: kindlasti peab seda asja õiguskomisjonis arutama

Õiguskomisjoni aseesimees Peeter Ernits (fraktsioonitu) ütles ERR-ile, et õiguskomisjon mitte võiks, vaid peaks seda kohtuasja arutama.

"Ma isiklikult olen tegelenud viimased pool aastat väga tõsiselt nende asjadega. Prokuratuur on olnud juba pikka aega sisuliselt kontrolli alt väljas. Omal ajal, kui parlamendis oli Igor Gräzin, siis me püüdsime prokuratuuri kontrolli alla saada. Korduvalt. Aga noh, see ebaõnnestus, see oli aastaid tagasi," lausus ta.

Ernits märkis, et politseijuhtide kohtuasja pealt ei saa samas suuri järeldusi prokuratuuri tegevuse kohta teha, sest üldine mulje on endiselt, et kogu juhtumi taga oli Sinisalu ja Heldna konflikt.

"Nii et tegelikult ma loodan, et asi ei ole nii tõsine, et on mingi kahe mehe ego ja ja püüd nii-öelda oma arveid klaarida. Aga võib-olla on see asi sügavam, vähemalt neid märke on märksa rohkem, nii et kordan uuesti – mitte me (õiguskomisjonis) ei võiks, vaid me peaks seda arutama. Nii et minu toetus on täielik ja peaks väga tõsiselt suhtuma sellesse asjasse – kes siis veel, kui mitte meie?" lausus ta.

Ernitsa sõnul on praeguse peaprokuröri Astrid Asiga juba mitmed korrad kohtunud ning talle tundub, et ka prokuratuuris tahetakse minna muutuste teed.

"Ka meie viimasel kohtumisel rääkisin sellest ja küsisin arvamust, et kas alati peab prokuratuur minema jäärapäiselt lõpuni? Ja mulle jäi selline mulje, et ka praegune peaprokurör oli seda meelt, et ei peaks ikkagi alati minema lõpuni iga hinna eest," ütles Ernits.

Väljahõigatud kolleegiumi kohta märkis Ernits, et see on kindlasti üks võimalusi, et prokuratuur saaks paremini hinnata, millega minna kohtusse ja millega mitte.

"Aga need on juba tehnilised asjad, et kuidas seda teha. Aga igal juhul peaks, kui Eesti on õigusriik – ja ma väga loodan, et on siiski – sellistesse asjadesse väga tõsiselt suhtuma. Me kohtume (õiguskomisjonis) järgmisel nädalal ja ma ei kahtle, et mu kolleegid on ka seda meelt (et seda kohtuasja arutada), vähemalt enamik," lausus Ernits.