USA Euroopa-väejuhatuse avalduse kohaselt teatasid justiits- ja sisejulgeolekuministeerium kolmapäeval kaubalaeva Bella 1 arestimisest USA sanktsioonide rikkumise tõttu.

"Laev arestiti Põhja-Atlandil USA föderaalkohtu välja antud orderi alusel pärast seda, kui [rannavalvelaev] USCGC Munro oli seda jälginud," lisati teates, mida vahendasid mitmed lääne meediaväljaanded.

"Sanktsioonidealuse ja ebaseadusliku Venezuela nafta blokaad on endiselt TÄIESTI jõus – kõikjal maailmas," ütles USA kaitseminister Pete Hegseth oma kommentaaris.

‼️‼️ #BREAKING Despite Russia deploying a submarine to protect the tanker Bella 1 in the Atlantic Ocean, U.S. airborne forces began helicopter landings on the tanker minutes ago. An operation is currently underway to seize the tanker belonging to Russia's shadow fleet.

See… pic.twitter.com/RllpYGVPXU

— Visioner (@visionergeo) January 7, 2026

Aktsioon tankeri Bella-1, mis muutis pärast Venezuela lähistelt põgenemist oma nime Marineraks ja läks Venemaa lipu alla, kinnipidamiseks algas pärast enam kui kahe nädala pikkust jälitamist üle Atlandi ookeani ning selle muutis veelgi pingelisemaks asjaolu, et laeva läheduses viibisid ka Vene allveelaev ja sõjalaev.

Anonüümsete USA ametnike sõnul ei ole täpselt teada, kui lähedal Vene sõjalaevad operatsioonile asusid, kuid USA ja Venemaa relvajõudude vastasseisu kohta märke polnud.

USA kehtestas laevale 2024. aastal sanktsioonid väidetava salakaubaveo eest Liibanoni mässuliste rühmitusega Hezbollah seotud ettevõtte huvides, mis võib tähendada Iraani nafta transportimist terroriorganisatsioonide nimel. Alus on ka osa nn varilaevastikust, mis transpordib sanktsioonide alla pandud naftat Venemaalt, Iraanist ja Venezuelast.

Kolmapäeval toimunud operatsioon laeva arestimiseks algas pärast seda, kui tanker oli detsembri lõpus lipsanud Venezuela lähistel läbi USA sanktsioonidealustele tankeritele kehtestatud mereblokaadist ja selle meeskond tõrjus Kariibi merel USA rannavalve katsed sellele pardale minna ning võttis suuna üle Atlandi ookeani.

Seejärel asus USA rannavalvelaev tankerit jälitama, püsides sellest umbes 800 meetri kaugusel. Anonüümsust palunud ametnikud ütlesid kolmapäeva pärastlõunal, et operatsiooni viisid seekord läbi USA rannavalve ja sõjavägi ning USA sõdurid olevat juba laevale läinud.

See on esimene kord viimastel aastakümnetel, kui USA sõjavägi on üritanud arestida Venemaa lipu all sõitvat laeva.

Pole selge, kuhu laev nüüd täpselt suundub, kuid allikate sõnul siseneb see tõenäoliselt Briti territoriaalvetesse.

Venemaa protestis

Venemaa välisministeerium tegi enne USA operatsiooni avalduse, milles rõhutas, et Venemaa lippu kandev laev asub rahvusvahelistes vetes ja tegutseb vastavalt rahvusvahelisele mereõigusele. Ministeerium kutsus lääneriike üles austama laeva õigust vabale navigatsioonile.

Pärast laeva hõivamist USA eriüksuse poolt teatas Venemaa, et tankeri arestimine oli merendusõiguse rikkumine ning üks parlamendiliige kirjeldas seda kui piraatlust.

Venemaa transpordiministeerium teatas, et kontakt laevaga Marinera katkes pärast seda, kui USA üksus sellele tungis.

"Vastavalt 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsioonile kehtib avamerel navigatsioonivabadus ja ühelgi riigil ei ole õigust kasutada jõudu teiste riikide jurisdiktsioonides nõuetekohaselt registreeritud laevade vastu," teatas ministeerium avalduses.

Venemaa nõuab, et Ameerika Ühendriigid tagaksid Vene kodanikest meeskonnaliikmete humaanse ja inimväärse kohtlemise ning nende kiire koju naasmise, tsiteeris riiklik uudisteagentuur TASS välisministeeriumi.

Venemaa mereregistri andmetel on alus, mida varem tunti kui Bella 1, ümber registreeritud nimele Marinera, kannab Venemaa lippu ja selle kodusadam on Sotšis. Tanker kuulub Türgi ettevõttele.

Ekspert: tankeril pidi olema midagi Venemaa jaoks väga väärtuslikku

Juhtumit jälginud ekspert, kes avaldab oma analüüse ühismeediakeskkonnas X konto all OSINT Intuit™, kirjutas kolmapäeval, et USA võimude kinnipeetud tankeril pidi olema midagi eriliselt väärtuslikku, et Venemaa selle kaitseks oma sõjalaevad kohale saatis.

Tegemist ei olnud tavapärase sanktsioonide vältimise juhtumi ega lihtsa naftasaadetise probleemiga, kuna selle aluse ümber toimunud tegevus ei vasta äriloogikale, kirjutas ekspert. Sellest annab tunnistust see, et Venemaa saatis oma mereväeüksused, sealhulgas allveelaeva, Marinera juurde, et eskortida see läbi Põhja-Atlandi ja takistada USA katseid laeva pardale minna või see arestida.

"Riigid ei saada allveelaevu kohale selleks, et kütuselasti kaitsta ega suurenda oma mereväe kohalolekut marginaalse tankeri kaitsmiseks. Allveelaeva pakutavat eskorti ei tehta varade kaitseks ega äririski maandamiseks, vaid see on heidutussignaal, mida kasutatakse siis, kui last, reisijad või pardal olev võimekus on poliitiliselt või strateegiliselt tundlikud," tõdes ekspert.

Tema hinnangul on Marinera tõenäoliselt seotud väärtusliku personali, luurevõimekuse (ISR) või tundliku varustuse liigutamisega ning et USA varajane huvi koos Venemaa poliitilise reaktsiooniga viitas sellele, et seda käsitleti pigem kaitset vajava eritranspordi kui kaubandusliku saadetisena.

"Venemaa otsus saata Marinera juurde mereväe eskort, sealhulgas allveelaev, on selle hinnanguga kooskõlas, sest nafta ja roostes kerega tanker on asendatavad, inimesed ja tehnilised võimed aga mitte," märkis ta.

Britid toetasid USA operatsiooni

Briti kaitseministeeriumi teatel toetas Ühendkuningriik USA missiooni Venemaa lipu all sõitva naftatankeri arestimiseks.

Briti relvajõud andsid pärast USA abipalvet neile eelnevalt planeeritud operatiivtoetust, sealhulgas baseerumiseks, seisis kaitseministeeriumi teates.

Ministeeriumi teatel toetas tankerit jälitavaid USA vägesid sõjalaev ja kuninglikud õhuväed pakkusid õhust luuretoetust.

Today, the UK has provided enabling support to the United States at their request to interdict the vessel Bella 1. pic.twitter.com/9QveMnwZBa

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) January 7, 2026

Briti kaitseminister John Healey ütles, et operatsiooni sihtmärgiks oli laev, millel on "kuri ajalugu" ja mis on seotud Venemaale ja Iraanile kehtestatud sanktsioonidest kõrvalehiilimise võrgustikega.

"See tegevus oli osa ülemaailmsetest jõupingutustest sanktsioonide rikkumise vastu võitlemiseks," ütles ta avalduses.

Healey lisas, et USA on Suurbritannia lähim kaitse- ja julgeolekupartner: "Meie kaitsealaste suhete sügavus USA-ga on meie julgeoleku oluline osa ja tänane sujuvalt läbi viidud operatsioon näitab, kui hästi see praktikas toimib."

USA arestis ka teise Venezuelaga seotud tankeri

USA rannavalve pidas kolmapäeval lisaks Marinerale kinni veel ühe Venezuelaga seotud tankeri.

USA sõjaväe Lõuna väejuhatus teatas, et Panama lipu all sõitev supertanker M Sophia, mis on sanktsioonide all, peeti Lõuna-Ameerika vetes kinni enne koitu ja kirjeldas seda kui lipuriigita, sanktsioonidealuse tumeda laevastiku tankerit.

"USA rannavalve eskordib M/T Sophia USA-sse," teatas Lõuna väejuhatus oma avalduses.

Laevandusandmete ja -allikate kohaselt lahkus see Venezuela vetest jaanuari alguses osana laevastikust, mis vedas Venezuela naftat Hiinasse pimerežiimis ehk väljalülitatud transponderiga.

USA president Donald Trump, kes korraldas aasta alguses Venezuela presidendi Nicolas Maduro kinnivõtmise ja Ameerika Ühendriikidesse kohtu alla toimetamise, on süüdistanud Venezuelat USA nafta varastamises, viidates ilmselgelt riigi energiasektori natsionaliseerimisele mitme laine jooksul viimase poole sajandi jooksul.

Venezuelal on tankeritel ja mahutites miljoneid barreleid naftat, mida riik ei ole saanud tarnida USA ekspordiblokaadi tõttu, mis on kehtestatud alates detsembri keskpaigast.

Trump ütles teisipäeval, et Caracas ja Washington on saavutanud kokkuleppe eksportida kuni 2 miljardi dollari väärtuses Venezuela toornafta USA-sse. See kokkulepe suunaks tarned Hiinast mujale, aidates samal ajal Venezuelal vältida suuremaid naftatootmise kärpeid.

Selline kokkulepe oleks tugev märk sellest, et Venezuela valitsus vastab Trumpi nõudmisele, et sealsed võimud avaksid end USA naftaettevõtetele või riskiksid suurema sõjalise sekkumisega.

Trump on öelnud, et tahab, et ajutine president Delcy Rodriguez annaks USA-le ja eraettevõtetele täieliku juurdepääsu Venezuela naftatööstusele.

Pärast seda, kui USA kehtestas Venezuelale 2019. aastal energiasanktsioonid, on Venezuela naftat ostvad kauplejad ja rafineerimistehased pöördunud tankerite varilaevastiku poole, mis varjavad oma asukohta, või laevade poole, millele on juba kehtestatud sanktsioonid Iraani või Venemaa nafta transportimise eest.

Laevandusanalüütikute sõnul peetakse varilaevastikku USA võimalike karistusmeetmete ohvriks.