USA Föderaalse Lennuameti (FAA) veebilehel avaldatud teate kohaselt sulges Iraan õhuruumi kohaliku aja järgi kellast 1.45 kuni 4.00 ning uuesti kell 4.44 kuni 7.00 kõikidele lendudele, välja arvatud ametliku loaga rahvusvahelistele lendudele, mis suundusid Iraani või startisid sealt.

Lende jälgiva Flightradar24 andmed näitasid, et esimeste seas jätkasid riigi kohal lende Iraani lennufirmad Mahan Air, Yazd Airways ja AVA Airlines.

Flightradar24 märkis, et kui eelmisel nädalal samal ajal viibis Iraani kohal kümneid lennukeid, siis neljapäeva hommikul oli õhuruum peaaegu tühi.

Ajutine sulgemine toimus ajal, mil USA president Donald Trump kaalub vastust olukorrale Iraanis, kus on puhkenud viimaste aastate suurimad valitsusvastased meeleavaldused.

Kolmapäeval teatas USA ametnik, et Ühendriigid viivad Lähis-Ida baasidest osa personali välja. See samm järgnes Iraani kõrge ametniku hoiatusele naaberriikidele, et Teheran ründab Ameerika baase, kui Washington peaks andma riigile sõjalise löögi.

Iraanis toimuv mõjutab rahvusvahelisi lende

India suurim lennufirma IndiGo teatas, et Iraani ootamatu õhuruumi sulgemine mõjutab osa nende rahvusvahelistest lendudest. Air India teatas, et kasutab alternatiivseid marsruute, mis võib kaasa tuua hilinemisi või tühistamisi.

Flightradar24 andmetel pöördus Venemaa Aerofloti lend, mis oli teel Teherani, pärast sulgemist Moskvasse tagasi.

Varem kolmapäeval andis Saksamaa välja uue direktiivi, hoiatades riigi lennufirmasid Iraani õhuruumi sisenemise eest. See toimus vahetult pärast seda, kui Lufthansa korraldas piirkonnas kasvavate pingete tõttu ümber oma lennugraafikud Lähis-Idas.

USA on juba keelanud oma kommertslendudel Iraanist ülelendamise ning riikide vahel puudub otsene lennuühendus.

Lennufirmad nagu Flydubai ja Turkish Airlines on viimase nädala jooksul tühistanud mitmeid lende Iraani.

"Mitmed lennufirmad on juba teenuseid vähendanud või peatanud ning enamik vedajaid väldib Iraani õhuruumi," teatas lennuriske jälgiv liikmesorganisatsioon OPSGROUP oma veebilehel Safe Airspace. "Olukord võib viidata edasisele julgeoleku- või sõjalisele tegevusele, sealhulgas raketilöökide ohule või õhutõrje kõrgendatud valmisolekule, mis suurendab riski, et tsiviillennukeid võidakse valesti tuvastada."

2020. aastal tulistas Iraani sõjavägi alla Ukraine International Airlinesi lennuki, tappes kõik 176 pardal viibinud reisijat ja meeskonnaliiget.

Lufthansa teatas kolmapäeval, et väldib edasiste korraldusteni Iraani ja Iraagi õhuruumi. Tel Avivi ja Ammani lennatakse kolmapäevast kuni järgmise esmaspäevani vaid päevasel ajal, et meeskond ei peaks ööseks sihtkohta jääma. Ettevõte lisas, et nende sammude tõttu võidakse osa lende tühistada.

Itaalia lennufirma ITA Airways, mille suuraktsionär on nüüd Lufthansa Group, teatas sarnaselt, et peatab öised lennud Tel Avivi kuni järgmise nädala teisipäevani.

Suurbritannia sulges Iraanis ajutiselt saatkonna

Suurbritannia evakueeris oma saatkonna Iraanis. Briti suursaadik Teheranis ja kogu konsulaarpersonal lahkusid saatkonnast kolmapäeval pärast julgeolekuolukorra hindamist. Välisministeerium nimetas sulgemist ajutiseks.

Enne võimalikku sõjalist tegevust toodi ka Kataris asuvast USA juhitud Al-Udeidi õhuväebaasist ära Briti väed koos USA kolleegidega.

Lennuseireandmete kohaselt saabus kolmapäeva hommikul Katari baasi Briti õhuvägede (RAF) lennuk, mis lendas paar tundi hiljem tagasi Briti baasi Akrotiris Küprosel.

Iraani võimaliku vasturünnaku tõttu on ka Iraagi baasidest USA vägesid välja viidud.

USA kaalub sõjalist sekkumist

Üks USA ametnik ütles Wall Street Journalile, et piirkondlikele liitlastele on öeldud, et rünnak on pigem tõenäoline.

Iisraeli ametniku sõnul näib, et USA president Donald Trump on otsustanud tegutseda, kuigi ulatus ja ajastus pole veel selged.

ÜRO julgeolekunõukogu koguneb neljapäeva pärastlõunal olukorra arutamiseks; märkuse kohaselt taotles briifingut USA.

Trump ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et talle on kinnitatud meeleavaldajate tapmise lõppemist.

Küsimusele, kas ta kaalub endiselt sekkumist, vastas president: "Jälgime ja vaatame, kuidas protsess kulgeb, kuid saime väga hea, väga hea avalduse inimestelt, kes on toimuvaga kursis."

Kolmapäeval toimus tihe diplomaatiline suhtlus.

USA välisminister Marco Rubio helistas Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule ning Saudi Araabia hoiatas Washingtoni, et igasugune katse Teherani islamivabariiki kukutada destabiliseeriks piirkonda ja häiriks ülemaailmseid naftaturge.

USA teatas, et vägede väljaviimine on ettevaatusabinõu. "See on asendi muutmine, mitte käsk evakueeruda," ütles üks diplomaat Reutersile.

Teheran on korduvalt öelnud, et kui Ameerika peaks sekkuma käimasolevatesse protestidesse, rünnatakse vastusena USA sõjaväeobjekte.

Ülemjuht Ali Khamenei vanemnõunik Ali Shamkhani ütles: "Ameerika president, kes mainib korduvalt lugu Iraani tuumarelvade ründamise mõttetusest, peaks meenutama ka Ameerika Al-Udeidi baasi üleskündmist Iraani rakettide poolt."

Ta lisas: "See aitab kindlasti luua tõelist arusaamist Iraani tahtest ja võimest vastata igasugusele agressioonile."

Samal ajal kui Trump kaalub sõjalisi valikuid, on analüütikud ja piirkondlikud ametnikud toonud välja mitu võimalikku sihtmärkide kategooriat – igaühega kaasnevad riskid tsiviilohvriteks või laiemaks eskalatsiooniks.

IRGC-i ja Basij baasid on kõige ilmsemad sihtmärgid Iraani sisejulgeolekuaparaadi nõrgestamiseks.

Enamik neist rajatistest asub aga tihedalt asustatud linnapiirkondades, mistõttu on rünnakud ilma oluliste tsiviilohvriteta äärmiselt rasked.

Teiste potentsiaalsete sihtmärkide hulka kuuluvad tuumarajatised ning üle riigi hajutatud raketitootmis- ja hoiustamisrajatised (mis on sageli ehitatud maa alla või mägedesse), samuti luureministeeriumi hooned ja julgeolekujõudude juhtimiskeskused Teheranis ja provintside pealinnades.

Kui Trump valib kõige agressiivsema variandi – võtta sihikule ajatolla Khamenei ise  –, oleks see analüütikute hinnangul enneolematu eskalatsioon, mis võib vallandada regionaalse sõja.

Avalikud kohtuprotsessid meeleavaldajatele

Iraani kohtuvõimu juht Gholamhossein Mohseni Ejei teatas plaanist korraldada pärast 18 päeva kestnud rahutusi kinnipeetud meeleavaldajatele avalikud kohtuprotsessid. Ta ütles, et "rahutuste peamiste elementide" kohtupidamisi kantakse avalikult üle.

Süüdistatavate seas on 26-aastane Erfan Soltani, kes arreteeriti 8. jaanuaril. Algselt teatasid võimud perele, et ta hukatakse kolmapäeval, kuid hilisemate teadete kohaselt peatati hukkamine rahvusvahelise surve tõttu.

Ejei külastas Teherani vanglat, et juhtumitega tutvuda.

Riiklik uudisteagentuur Fars teatas, et esmajärjekorras antakse kohtu alla need, keda süüdistatakse relvastatuses või lõhkeainete ja süütepommide omamises.

Režiimile toetuse kogumiseks korraldas islamivabariik Teheranis suuremahulised matuserongkäigud enam kui 100-le "märtrile ja julgeolekukaitsjale", kes hukkusid detsembri lõpus puhkenud protestides. Riigimeedia nimetas surmasid "Ameerika-Sionistlike elementide kuritegude" tulemuseks.

Iraani valitsus keeldub endiselt avaldamast protestiohvrite arvu või tagastamast surnukehi perekondadele.

Teheran ja teised Iraani linnad on püsinud valdavalt rahulikud alates esmaspäevast, mil valitsus mobiliseeris režiimitoetajad vastumeeleavaldustele. Sellele eelnes ligi kolm nädalat režiimivastaseid proteste, milles inimõiguslaste andmeil hukkus üle 2500 inimese.

Läbiotsimised Starlinki vastuvõtjate leidmiseks

Iraani valitsus on nädal aega hoidnud jõus täielikku internetikatkestust, blokeerides nii püsi- kui ka mobiilse ühenduse. Ülemaailmset internetijuurdepääsu jälgiv NetBlocks teatas, et riiklik ühenduvus on langenud umbes ühe protsendini tavatasemest.

Teadete kohaselt otsivad julgeolekujõud ka majast majja käies Starlinki satelliitinternetiseadmeid, mis on iraanlastele jäänud üheks ainsaks vahendiks välismaailmaga suhelda.

Hinnanguliselt on Iraanis 50 000 Starlinki vastuvõtjat, kuigi Elon Muski ettevõte piirkonnas ametlikult teenust ei paku.

Teisipäeval teatas Starlink, et loobub ajutiselt Iraani kasutajate kuutasudest, kuigi see pakub enam kui 92 miljoni elanikuga riigile vaid minimaalset leevendust.

Kurdi võitlejad ületavad piiri

Relvastatud kurdi separatistide rühmitused on üritanud Iraagist üle piiri Iraani tungida – märk sellest, et välised jõud püüavad ebastabiilsust ära kasutada.

Kolm allikat, sealhulgas üks Iraani kõrge ametnik, ütlesid Reutersile, et Türgi luureagentuur hoiatas Iraani Revolutsioonikaarti (IRGC) viimastel päevadel piiri ületavate kurdi võitlejate eest.

Iraani ametniku sõnul on IRGC sattunud kokkupõrgetesse kurdi võitlejatega, kes üritavad tekitada ebastabiilsust ja kasutada ära proteste