Paar aastat tagasi sai haridusministeerium palju kriitikat idee eest muuta koolijuhtide töölepingud tähtajaliseks, et tõsta koolipidamise kvaliteeti. Lepingud jäävad tähtajatuks ning märtsis jõustuva määruse järgi hakkavad direktorid oma tööd iga viie aasta tagant analüüsima ja saavad selle kohta ekspertkomisjonilt tagasiside.

"Metafoorselt võiks öelda, et head koolijuhid kasvavad vitsata. Meie eesmärk ei ole kellelegi öelda, et nii, nüüd on aeg hakata siin ust sulgema ja järgmist tööd vaatama, vaid et me anname tagasisidet atesteerimisprotsessis, mis ütleb, et kuidas sa saad oma tööd paremini teha," lausus Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise juhtivprofessor Eve Eisenschmidt.

Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults on üks esimesi koolijuhte, kes juba sama süsteemi järgi atesteeritud on.

"Kirjutasin eneseanalüüsi, see tuli ligi 20 lehekülge pikk. Eneseanalüüs koosnes kolmest osast:  kõigepealt iseenda juhtimiskäsitluse analüüs, milline juht ma olen; siis õppimist toetavate juhtimisviisidest lähtuvalt erinevad tegevused, mida ma koolis teen koos näidete, tõestusmaterjalidega, mõõdikutega ja edasise analüüsiga. Ja viimane plokk oli minu isiklik areng edasi, et kuhu ma tahan areneda ja mida ma vajan selle jaoks," ütles Sults.

Pärast eneseanalüüsi vestleb koolijuht komisjoniliikmetega, kes on materjali läbi töötanud. Komisjonis on koolipidaja, kaks juba atesteeritud koolijuhti ning võimalusel haridusjuhtimise ekspert ülikoolist.

"Kaks tundi vestlesime ja pärast seda nad kirjutasid kokkuvõtte, saatsid mulle ülelugemiseks, mida oli kuus lehekülge. Pärast digiallkirjastati ja nüüd see peaks üles minema Haridussilma ja Eesti Haridusinfosüsteemi peaks tulema minu nime kõrvale linnuke, et ma olen atesteeritud," lausus Sults.  

Samasugust tööd hakkab Sults ise tegema ekspertkomisjoni liikmena kolleegide atesteerimisel. Ideaalis ei ole sama piirkonna juht selle piirkonna komisjonis ning ühe inimese peale võiks kuluda kaheksa tundi.

Kuigi möödunud nädalal ütles haridusminister Kristina Kallas, et esimesel aastal võetakse  eritähelepanu alla just üleminekukoolide koolijuhtide atesteerimine, siis nii see ei ole. Esmalt võetakse ette need juhid, kes hakkavad ise edaspidi atesteerimiskomisjonides tööle ja kes kauem ametis olnud.

"Seaduse järgi atesteerime esimesena neid, kes on juba 10 aastat töötanud ehk et pikema staažiga koolijuhte. Need ongi esimesed sammud. Ja see ongi esimesel kahel aastal," ütles  haridusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika nõunik Liis Lehiste.

Esimesed tulemused võiksid näha olla pärast esimest atesteerimise ringi viie aasta pärast, kuid juba praegu on mure, kas koolijuhtidele tekib ka reaalne vajaduspõhine toetussüsteem. 

"Kui näiteks tulebki 10 või 15 või 100 ühesugust vajadust arenguks juhil, kas siis sellest lähtuvalt hakatakse koostama mingeid koolitusplaane, kas hakatakse kutsuma just neid inimesi kuskile arenguprogrammidesse – sinna taha võiks ka süsteem tulla," ütles Sults.