Veebikasiinod vabatahtlikult hasartmängumaksu maksta siiski ei saa

Riigikogu rahanduskomisjoni liikmed Mart Võrklaev (RE) ja Aivar Kokk (Isamaa) tõdesid, et veebikasiinod vabatahtlikult hasartmängumaksu maksta siiski ei saa. Nende sõnul ei saa veel öelda, millisest summast riik seetõttu ilma jääb.
Riigikogu rahanduskomisjon arutas esmaspäeval hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega riigikogu parandab vea, mis põhjustas hasartmängumaksu kaotamise veebikasiinodele sel aastal.
Endine rahandusminister Mart Võrklaev ütles, et rahanduskomisjoni liikmed otsustasid eelnõu esimesele lugemisele saata, mis toimub teisipäeval.
Ta lisas, et arutati ka, mis kuupäevast maksu rakendada saab, et maksu alalaekumine oleks võimalikult väike.
Samuti käis arutelu selle üle, kas ettevõtetel, kes on öelnud, et nad on nõus hasartmängumaksu maksma vabatahtlikult, on võimalik seda ka päriselt teha.
"Vastus oli rahandusministeeriumi ja maksu- ja tolliamet poolt, et ametlikult sellist võimalust pole, et saaks maksta rohkem maksu, kui sa soovid. Küll aga on võimalus kaaluda nendel ettevõtetel seda, et nad saaksid vajadusel kultuurkapitalile otse annetada. Ja siis sellele rakendub ka tulumaks. Et siis osa tuleb riigieelarvesse ja osa läheb kultuurkapitalile. Sama loogika on hasartmängumaksul," rääkis Võrklaev.
Isamaa esindaja rahanduskomisjonis Aivar Kokk tegi ettepaneku taastada maksumäär kõrgemal kujul, mitte esialgu plaanitud 5,5-protsendilisena.
"Kuna kaks kuud praktiliselt jääb maksmata, siis võiks seda protsenti suurendada nii, et aasta peale see 27 miljonit ikka kokku tuleks. Kas koalitsioon seda toetab või mitte, eks siis seda näeb. Aga see on ainus juriidiliselt korrektne variant, et ka maks ära makstakse," ütles Kokk.
Mart Võrklaev ütles, et Koka ettepanekut võib kaaluda, ent see on tugevalt seotud riskidega.
"Maksmise võimalusena oleks see üks võimalus, et panna see määr kõrgem. Aga seal kõige küsitavam koht on see, et maksukorraldusseadus meil näeb ette selle, et kui me makse muudame, siis peaks olema kuuekuuline etteteatamise aeg. See on küsimuse koht, et me järjekordset viga ei teeks. Oodata kuus kuud, et see maks jõustuks kindlasti ei ole mõistlik. Tema ettepanekus oli oma loogika, aga see kuue kuu nõue on kõige küsitavam koht selles ettepanekus," kommenteeris Võrklaev.
"Eks vaatame. Riigikogus eelnõud nii käivadki, et on esimene lugemine ja siis on muudatusettepanekute aeg. Kui selline ettepanek esitatakse, siis tuleb need asjad läbi kaaluda. Igal juhul peaks see raha kultuuri ja sporti tagasi jõudma," lisas ta.
"Oht on algusest peale, et me riigieelarvest raha kaotame. Kui on võimalus kaaluda, kuidas seda raha kindlasti riigieelarvesse tagasi saada, siis tuleb neid põhjalikult kaaluda, aga hinnata sealjuures riske, et me olukorda hullemaks ei tee," ütles Võrklaev veel.
Võrklaeva sõnul ei ole praegu veel võimalik öelda, kui palju riik selle eksimuse tõttu raha kaotab. "Et saada teada, kui palju selle vea hind eelarvele oli, sinna läheb kindlasti mõni kuu aega," ütles Võrklaev.
Rahandusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Siiri Suutre sõnul jääb laekumine kaughasartmängult rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt 2026. aasta esimesel poolaastal umbes kahe miljoni euro kanti kuus.
Toimetaja: Aleksander Krjukov









