Tallinna hoiu-laenuühistu juht Annely Ojamets rääkis, et Eestis tegutseb kümmekond hoiu-laenuühistut ja seadusemuudatus tähendab, et enamik neist peavad uksed sulgema.

"Juhtuma hakkab see, et esimesest oktoobrist enam uusi hoiuseid teha ei saa, uusi liikmeid vastu võtta ei saa, uusi laenusid teha ei saa. Ainult hoiuste ja laenude tagastused olemasolevast kapitalist, juurde tulemas kapitali ei ole," sõnas Ojamets.

Küsimusele, mis saab klientidest, vastas ta: "Lõpetavad, saavad raha tagasi ja peavad minema siis otsima uue koha, kuhu paigutada."

"Põhimõtteliselt praeguse regulatsiooni järgi paneme uksed kinni," lisas ta.

Viimastel aastatel on mitu hoiu-laenuühistut läinud pankrotti. Heausklikud hoiustajad kaotasid kümneid miljoneid eurosid ERIAL-i ja Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu põhjaminekuga, mille juhid jõudsid ka kohtu ette.

Halvad uudised ei ole ärile hästi mõjunud, tõdes likviidsusprobleemide käes vaevleva Tartu hoiu-laenuühistu juht Raigo Sõlg.

"Kogu aeg on käinud meedias halvustav riigipoolne kampaania ja propaganda hoiu-laenuühistute vastu, et "vot, need ongi sellised kahtlased kelmid, kahtlased petturid," mis tegelikult on tekitanud inimestel ka sellise suhtumise, et sealt tulebki raha välja võtta," ütles Sõlg.

Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi rõhutas, et ei saa olla sellist võimalust, kus inimestelt ilma sisulise finantsjärelevalveta raha kogutakse. "Kui vaadata, kuidas praktikas hoiu-laenuühistute tegevus on olnud, siis on raske lihtsalt pealt vaadata ja lasta sellel kõigel juhtuda," sõnas ta.

Edaspidi hoiab hoiu-laenuühistutel silma peal finantsinspektsioon.

"Me kontrollime nende kapitali, vaatame nende juhtide sobivust ning hindame ka nende sisemiste protsesside sobivust. Tegelikult maja peab korras olema. Kui nad asutusena käituvad nagu pank, siis neile peaksid ka kohaldama pankadele kohaldatavad reeglid," ütles finantsinspektsiooni juht Kerstin Pilt.

Sektor pingutas aastaid proovimaks veenda riigikogu, et hoiu-laenuühistud ei taha hakata pankadeks.

"Ühistupankadeks ümberkujundamist ei pea küll võimalikuks, see on rohkem nii-öelda enesepetmine nende poolt, kes selle eelnõu on ette valmistanud," ütles Tartu hoiu-laenuühistu juht Raigo Sõlg.

Tallinna hoiu-laenuühistu juht Annely Ojamets märkis, et neile ei tule enam kapitali juurde. "Likviidsus väheneb ehk siis selleks hetkeks, kui peaks hakkama nii-öelda tegevusluba taotlema, panka looma, siis kapitali enam ei ole," lausus ta.

Asekantsler Evelyn Liivamägi ütles siiski, et täna tegutseva tosina hoiu-laenuühistu asemel võiks võrsuda paar ühistupanka.

"Kui vaadata nüüd realistlikult seda pilti, et kui palju neist oleksid võimelised pangaks hakkama, siis räägime võib-olla paarist ühistust – mis ei tähenda, et väiksemad ei võiks ühineda. See kui palju nüüd tänastest ühistutest tegevuse päris ära lõpetab ja kui palju leiab uue vormi, mille kaudu toimetada – see veel selgub," sõnas Liivamägi.