Eksperdid: varilaevastiku aluste arestimine USA poolt avaldab Venemaale mõju
USA tegevus varilaevastiku aluste arestimises omab mõju Venemaale, ütlevad eksperdid, kuid naftahindu mõjutab rohkem kaubandussõja kartus USA ja Euroopa vahel kui tankerite arestimine.
USA on tänaseks hõivanud juba seitsmenda tankeri, mida seostatakse Vene varilaevastikuga. Venemaa pole seni jõuliselt vastanud. Julgeolekuekspert Raivo Vare hinnangul on sellel mitu põhjust. Näiteks Hiinasse jõuab Venemaa nafta endiselt - eeskätt Kaug-Idast. Teiseks, varilaevastikku kuulub 1200 alust või rohkem. Kõigile järgi ei jõua. Teisalt on varilaevastiku tõhus kaitsmine tõsine väljakutse Venemaale.
"Venelaste vastusammuks juba võib ennustada, et nad hakkavad sõjalaevadega eskortima olulisemaid koormaid, aga neil ei ole nii palju sõjalaevu, et kõikidele jätkuks," lausus Vare.
Jaht varilaevastikule aga on mõjus, ütles Vare. Paljud reederid hakkavad kartma ja laevade hõivamise risk muudab sellise äri kulukaks.
"Mis tegelikult omakorda surub alla väljamüügi hinda venelaste jaoks, mis ei ole üldsegi halb. Minu meelest on see igal juhul mõjuv, juhul kui see praktika ka jätkub. Kui ta järsku muudel kaalutlustel katkestatakse, siis loomulikult see mõju ei pruugi tulla," sõnas Vare.
Oluline on, et tegevust jätkaks just USA ja teised suurriigid. Mereõiguse professor Alexander Lott ütles, et Ameerika poolt läbi viidud laeva arestid on olemuslikult sama kampaania jätkamine, mida alustas Eesti Kiwala suhtes. Vahe on selles, et Jaguari peatamise katsel juba sekkus Venemaa.
"Mida kaugemal Läänemerest leiavad aset sellised operatsioonid, mida võimekamad mereriigid neid operatsioone läbi viivad, seda kasulikum on see Eestile," ütles Lott.
Kuidas see meid mõjutab? Laevad, mille USA arestis, jõuaks ka Läänemerele, ütles Lott. Kuidas mõjub jaht varilaevastikule globaalseid naftahindu? Pigem vähe, ütles Alexela valdkonnajuht Tarmo Kärsna. Leitakse teised kanalid.
"Mis on naftahinda mõjutanud? Eelkõige on palju emotsiooni tekitanud EL-i ja USA vaheline võimalik kaubandussõda uuesti seoses Gröönimaaga. Murekoht on see, et päris palju Euroopat impordib energiakandjaid USA-st," lausus Kärsna.
USA ongi seni astunud kõige jõulisemaid samme. Saksamaa ja Prantsusmaa on samuti tegutsenud, kuid pall jõuab meie poole väljakut tagasi - suur osa varilaevastikust liigub läbi Läänemere.
Toimetaja: Johanna Alvin









