Sõja 1431. päev: Ukrainas sai Vene rünnakutes surma üks ja viga 23 inimest

Venemaa rünnakutes hukkus öösel Ukraina pealinnas ja riigi kirdeosas asuvas Harkivi linnas üks inimene ja 23 sai vigastada, teatasid võimud laupäeva varahommikul.
Oluline Vene-Ukraina sõjas laupäeval, 24. jaanuaril kell 18.46:
- Tšernihivis jäid sajad tuhanded inimesed elektrita;
- Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 15 inimest;
- Kiievis avatakse aina uusi varjupaiku;
- Suur osa Ukrainast seisab silmitsi elektrikatkestustega;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 930 sõdurit.
Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest
Kogu riigis anti õhuhäire ning Kiievi sõjaväevõimud hoiatasid droonide ja ballistiliste rakettide eest.
"Kiiev on massilise vaenlase rünnaku all. Ärge lahkuge varjenditest!" postitas linnapea Vitali Klõtško Telegramis, lisades, et tabamuse said mitmed mitteeluhooned.
"Praegustel andmetel on teadaolevalt üks inimene hukkunud ja neli haavata saanud," kirjutas ta eraldi postituses ja lisas, et kolm vigastatut on haiglasse toimetatud.
Ta sõnul puhkesid mitmes droonirusudega tabamuse saanud hoones tulekahjud ning pealinna osades piirkondades esines katkestusi kütte- ja veevarustuses.
Kiievi laiemas piirkonnas sai viga veel neli inimest, ütles piirkondliku sõjaväeadministratsiooni juht.
Ida pool asuvas Ukraina suuruselt teises linnas Harkivis teatas linnapea Igor Terehhov Iraanis toodetud Shahedi droonide rünnakust, mis kahjustas mitut elumaja Vene piiri lähedal.
Politsei teatas Telegramis, et droonirünnakutes sai Harkivi oblastis vigastada 15 inimest ning kahjustada sai ka kaks meditsiiniasutust.
Rünnakud toimusid pärast seda, kui Venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide läbirääkijad kohtusid reedel Abu Dhabis esimestel otsekõnelustel, et arutada USA presidendi Donald Trumpi esitatud plaani ligi neli aastat kestnud sõja lõpetamiseks.
Enne laupäeval jätkuvaid kõnelusi ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et peamiseks takistuseks on endiselt territoriaalsed küsimused, kuna Moskva nõuab Kiievi vägede väljaviimist Donbassi idaosast.
Suur osa Ukrainast seisab silmitsi elektrikatkestustega
Üks inimene sai surma ja neli vigastada Kiievis, kui Venemaa ründas Ukraina pealinna, ütlesid ametnikud. Viimase ööpäeva jooksul jätkusid ka rünnakud Ukraina energiataristule, mis on kestnud terve jaanuari ning mille peamiseks sihtmärgiks on olnud Kiiev.
Ukraina võrguoperaatori UkrEnergo juht Vitali Zaitšenko ütles Kyiv Independentile, et osa Kiievist, mis asub Dnipro jõe idakaldal, seisab silmitsi kriitilise olukorraga küttes. 80 protsendis Ukraina territooriumist toimuvad erakorralised katkestuses elektriühenduses.
Kiievis avatakse aina uusi varjupaiku
Venemaa rünnakud Ukraina pealinnale on jätnud aina rohkem elanikke kütte, vee ja elektrita ja seetõttu avatakse Kiievis aina uusi soojendusega varjupaiku, ütles Kiievi linnapea Vitali Klitško.
"Probleeme on kütte, veevarustuse ja elektriga. Umbes 600 elumaja Troieštšõnas on ilma igasuguse varustuseta. Linn rajab uusi varjupaiku, kus inimesed saavad olla öösel ja päeval. Mõned varjupaigad rajatakse koolidesse, mõned mujale," lausus ta.
Tšernihivis jäid sajad tuhanded inimesed elektrita
Tšernihivis jäid sajad tuhanded inimesed Venemaa öise rünnaku tagajärjel ilma elektrita. Kohaliku energiaettevõtte teatel sai venelaste rünnakus kannatada tähtis elektrirajatis.
Ukraina välisministri Andri Sõbiha sõnul korraldas Kremli liider Vladimir Putin küüniliselt raketirünnaku ajal, mil Ukraina, Venemaa ja USA esindajad püüdsid Abu Dhabis kokku leppida rahulepingu üksikasjades.
"See barbaarne rünnak tõestab taas, et Putini koht ei ole rahunõukogus, vaid eritribunali süüpingis," kirjutas Ukraina välisminister sotsiaalmeediapostituses.
President Volodõmõr Zelenski sõnul näitab Venemaa ulatuslik öine rünnak Ukraina energiataristule, sel nädalal Davosis USA presidendi Donald Trumpiga sõlmitud õhukaitsekokkulepped tuleb täielikult ellu viia.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 930 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 233 020 (võrdlus eelmise päevaga +930);
- tankid 11 603 (+4);
- jalaväe lahingumasinad 23 949 (+3);
- suurtükisüsteemid 36 580 (+31);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1623 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1283 (+1);
- lennukid 434 (+0);
- kopterid 347 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 114 049 (+772);
- tiibraketid 4190 (+0);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 75 644 (+88);
- eritehnika 4050 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karin Koppel, Marko Tooming
Allikas: AFP-BNS, Kyiv Independent, Reuters









