Koalitsioonisaadikud lahkusid e-valimiste arutelult erikomisjonis
Reformierakond ja Eesti 200 hääletasid esmaspäeval korruptsioonivastases erikomisjonis e-valimiste turvalünkade arutelu vastu, mistõttu ei toimunud komisjoni avalikku istungit, kus oli kavas arutada e-hääletamise võimalikke turvaohte.
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil ei toetanud Reformierakonna ja Eesti 200 saadikud päevakorra kinnitamist ning seetõttu jäeti komisjoni istung ära. Korruptsioonivastasel erikomisjonil oli plaanis avalikult arutada e-valimiste auditeerimissüsteemi turvalünki.
Komisjoni esimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul toimus siiski vabas vormis arutelu, millest võtsid lisaks teemast huvitatud poliitikutele asjatundjatena osa TalTechi tarkvarateaduse instituudi lektor Tarvo Treier, riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ja nõunik Indrek Leesi ning MTÜ Ausad Valimised esindaja Märt Põder.
"E-valimisi uurinud teadlane on välja toonud mitmeid turvaohte e-valimistega seoses ja sellega seonduvalt on vajalik neid küsimusi avalikult arutada," lausus Kovalenko-Kõlvart.
"Hämmastav, et koalitsioonisaadikud ei soovi küsimust, mis on otseselt seotud meie demokraatliku korraga, arutada. See omakorda jätab mulje, et Reformierakonna ja Eesti 200 jaoks ei ole valimiste läbipaistvus ja julgeolek tähtis või nad teadlikult ei soovi, et võimalikud e-valimiste turvaohud saaksid laiemalt avalikuks," lisas Kovalenko-Kõlvart.
Kovalenko-Kõlvarti sõnul tuvastas TalTechi teadlane Tarvo Treier e-valimiste auditeerimise süsteemis mitmeid lünki, millele tuleb anda ammendavad vastused.
"Näiteks jättis süsteem tuvastamata, kui lisati kummitushääl, luges kehtivaks e-hääle, kuigi valija oli oma valikut hiljem jaoskonnas pabersedeliga muutnud, jättis tuvastamata, kui kehtiv e-hääl tunnistati kehtetuks või muudeti antud mitme e-hääle järjekorda," loetles erikomisjoni esimees.
"Seejuures info nende turvaaukude kohta saadeti riigi valimisteenistusele eelmise aasta veebruaris, kuid seda infot hoiti saladuses ja puudused jäeti kohalikeks valimisteks kõrvaldamata. Valimisteenistus andis avalikkusele teadlase tuvastatud ohtudest teada alles 9. detsembril ehk päev pärast kõikide kohalike valimiste e-häälte hävitamist. Täna me ei saanud ka täpset vastust küsimusele, miks varem avalikkust ei teavitatud ning millal saatis valimisteenistus info veastsenaariumite kohta valimiste audiitorile," jätkas Kovalenko-Kõlvart.
Kovalenko-Kõlvart tõi välja, et kuna viimastel kohalikel valimistel oli antud üle 8000 e-hääle, mis mingil põhjusel tühistati või need olid e-hääled, mis anti korduvhääletusel, olid potentsiaalselt manipulatsioonid nende häältega võimalikud ning kontrollsüsteem ja audiitor manipulatsioone ei pruukinud tuvastada.
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige Irja Lutsar (Eesti 200) sõnas, et koalitsioonisaadikute hinnangul on teema arutamine oluline, kuid korruptsioonikomisjon ei ole õige koht selle tegemiseks.
"Kõik koalitsioonisaadikud leidsid, et e-valimised ja nende usaldusväärsus on väga oluline teema, nende auditeerimine on ka väga oluline teema, aga me hääletasime selle päevakorrapunkti vastu, sest me ei näinud, et korruptsioonikomisjon seda kuidagi lahendada suudaks. Seda teemat tuleb arutada, aga teistes formaatides, kas põhiseaduskomisjonis või riigikogu suures saalis või mõnel teisel foorumil, aga mitte korruptsioonikomisjonis," lausus riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige Irja Lutsar (Eesti 200).
Riigikogu liige Anti Haugas (Reformierakond) sõnas omapoolses kommentaaris, et korruptsioonivastane erikomisjon peab tegelema teemadega, mis talle on määratud seadusega.
"E-valimiste turvalisuse kontroll ei kuulu riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni pädevusse. Selle eest vastutavad eeskätt riigi valimisteenistus ja riigi infosüsteemi amet. Riigikogus arutatakse valimistega seotud küsimusi põhiseaduskomisjonis, kus on selleks ka õige mandaat ja kompetents," ütles Haugas.
"Ma ei pea õigeks, et EKREIKE saadikud kasutavad riigikogu erikomisjone poliitilise propaganda platvormina. Erikomisjonid on loodud sisuliseks ja pädevaks tööks, mitte erakondlike sõnumite võimendamiseks," lisas Haugas.
Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) lausus oma sotsiaalmeedias, et Kovalenko-Kõlvart kasutab korruptsioonikomisjoni istungeid, et arutada teemasid, millel ei ole korruptsiooniga midagi pistmist.
"Proua Kõlvart kuritarvitab nädalast nädalasse oma ametikohta, määrides inimesi ja institutsioone korruptsiooniga, kuna kutsub neid rääkima suvalistest asjadest, mis korruptsiooni mitte kuidagi ei puutu. Ta ise puutub küll ja korruptsiooni eest kolm korda kriminaalkorras karistatud erakonnale poleks opositsioon tohtinud seda tribüüni andagi. Aga ta ebaausus on süsteemne," sõnas Ligi.
"Mitte ükski selline koosolek ei tohiks toimuda, mille päevakord ei vasta komisjoni seaduse või riigikogu otsusega määratud pädevusele. E-valimiste teema korruptsioonile ei vasta, ometi lendavad uljad pressiteated ja käivad otseülekanded justkui võitlusest korruptsiooniga," lisas Ligi.
Toimetaja: Johanna Alvin









