Eesti AI-nõukoja liikme Sten Tamkivi sõnul tungib tehisaru jõuliselt paljudesse äri- ja eluvaldkondadesse, kuid mitte igal pool. See aga tekitab mitme kiirusega Eesti, ütles Tamkivi. 

"Nõukogu saab tuua laua taha eesliinil olevate ettevõtjate, maailmas ringi liikuvate ettevõtjate, teiste riikide kogemuse näiteid ja vaadata, millised Eesti riigi ees seisvad sisulised probleemid – on see tööjõupuudus, mingisuguse sektori madaltootlikkus, makromajanduse probleemid, millest me vahest räägime – kas nendele on maailmas tekkinud praktilised lahendused ja mida võiks riik teha, et nügida neid kuidagi juhtima," lausus Tamkivi.

Tamkivi sõnul ei saa riik  tehnoloogiate rakendamist teha ettevõtjate või inimeste eest, aga saab aidata inimeste teadlikkust tõsta.

Nõukoja liikme Kaspar Korjuse sõnul tulekski alustada ühiskonnas tehisaru kasulikkuse selgitamisest.

"Nõukoda saab kindlasti suunata ressursse ja anda eesmärke eri asutustele toetamaks neid. Aga ma pigem vaataks seda võimalust positiivse energiaga. Tehisintellekt on kui küla tark IT-mees, kes aitab eri asju teha; küla tark nõustaja, kes aitab sul ka tööd teha. Igas valdkonnas on tehisintellekti areng nii suur, et sa võid vaadata seda kui tasuta kolleegi," ütles Korjus.

Algatus annab võimaluse 10 aastaga kahekordistada inimeste töö väärtust ja kasvatada Eesti majanduse mahtu 50 protsendi võrra.

"Kui loomulik majanduskasv on võib-olla mõni protsent aastas Eestis, siis läbimurde ja uute tehnoloogiatega on võimalik seda kasvatada. Kui me suudame ühiskonnas luua pinnase, kus kõik inimesed saavad sellest osa, kasutavad uusi tehnoloogiaid, ettevõtjad saavad selleks hea võimaluse ja avalikus sektoris muutub ka olukord tõhusamaks, siis jah, kasv kiireneb ja me jõuame ka nende eesmärkideni," lausus peaminister Kristen Michal.

Aprillis koguneval nõukojal on vaja paika panna programmi täpne sisu ja rahastuse vajadus.