Tehisintellekt on ilmselt viimaste aastakümnete üks olulisemaid uusi tehnoloogiaid. Selle roll ühiskonnas ei ole väike ega tehniline detail, vaid see puudutab meid kõiki. Seetõttu on väga tervitatav, et Karen K Burns on tõstatanud avalikus arutelus küsimuse, milline peaks olema Eesti tehisintellekti nõukoja koosseis ja ülesanded.

Loomulikult ei ole tehisintellekti areng pelgalt tehnoloogiline, vaid sügavalt ühiskondlik teema, mis mõjutab kõiki eluvaldkondi. Tugeva (digi)ühiskonna tunnus on, et arutame asjad avatult ja sisuliselt läbi ja seda ka Eesti.ai algatuse puhul. Eesti.ai programm ei ole kivisse raiutud pikaajaline plaan. Meie eesmärk on luua algatus, mis võimaldab kiiresti õppida, kohaneda ja vajadusel kurssi korrigeerida.

Eesti.ai nõukoda koguneb täies koosseisus 8. aprillil ning selleks ajaks on plaanis nõukoja koosseisu järjest laiendada. Kaasame sinna uusi liikmeid vastavalt sellele, milliseid teadmisi ja oskusi lisaks vajame. Praegune tuumikgrupp koosneb rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti tehnoloogiaettevõtjatest, kuid kindlasti lisanduvad neile liikmetena nii teadlased kui eksperdid, kelle hulgas on nii mehi kui ka naisi.

Eestis on juba väga hästi toimivad tehisintellekti erinevate tahkudega tegelevad komisjonid ja algatused, mida meil ei ole plaanis dubleerida.

Teaduste Akadeemia tehisaru ja -aju komisjon, Tartu Ülikooli eetikakeskus ning selle eestvedamisel kujunenud tehisintellekti eetikaalane koostöövõrgustik, tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE võrgustik, Tartu Ülikooli tehisintellekti tippkeskuse tippteadlased, TI-hüpe, Tehnopoli AI-kiirendi mentorid ja mitmed muud keskused teevad head tööd ning Eesti.ai programmi jaoks on enesestmõistetav, et need teadmised ja inimesed ei jää kõrvale. Vastupidi, me peame nende tegevust ja teadmisi väga oluliseks ja soovime nendega ka koostööd teha.

Oluline on teha ka üks põhimõtteline täpsustus. Eesti.ai nõukoda ei ole otsuseid tegev juhtorgan. Nõukoja ülesanne ei ole teha siduvaid otsuseid ega kujundada poliitikat kitsas ringis, vaid anda nõu, tuua laua taha teadmisi ja kontakte nii Eestist kui ka mujalt maailmast, avada uusi vaatenurki ja aidata inspireerida järgmisi samme.

Eesti.ai tiimijuhina on mul selge nägemus sellest, kus on Eestis koostöös ja juhtimises kitsaskohad, et tehisintellekti võimalustest oleks päriselt kasu meie elanikele ja ettevõtetele, arvestades ka riskide ja ohtudega. Samuti soovime jooksvalt kaasata Eesti teadlasi, tehnoloogiaeksperte ja mõtlejaid. Eesti on heas seisus, Jaan Tallinn on üks rahvusvaheliselt kõige laiema kõlapinnaga tehisaru riskidele tähelepanu juhtijaid. Ta on Eesti.ai algatusest juba teadlik ja kui ta on valmis kaasa lööma, oleks see meile loomulikult tähtis.

Töö, mis meil ees seisab, on väga suur. Eestis on tehisintellektiga kokku puutunud juba sadu tuhandeid inimesi, kuid enamiku asutuste ja ettevõtete igapäevategevusse on see organiseeritud kujul jõudnud väga vähe. Üks meie ülesandeid saab kahtlemata olema tehisintellekti kasutuselevõtt Eesti ettevõtetes nii, et see tõstaks inimese tehtud töö väärtust ja oleks kasulik töötajatele, ettevõtetele ja kogu Eesti majandusele.

Vähemalt sama tähtsaks pean sedagi, et Eesti.ai programmist saaks kasu ja tuge väga paljud Eesti inimesed otse, mitte ainult ettevõtted ja asutused. Tehisintellekt hakkab paratamatult mõjutama meie kõigi elu ning oskus seda rakendada nii isiklike kui ka tööasjade tegemiseks ning enesearenguks on oluline juba nüüd. Tehisintellektiga suhelda oskav nõudlik töötaja on ettevõtete jaoks suurepärane põhjus ka ise uusi lahendusi kasutusele võtta.

Muidugi on selge, et tehisintellekti tulevikust rääkides ei saa mööda vaadata ka riskidest. Privaatsus, andmekaitse, läbipaistvus, vastutus, TI energiakulu, mõju tööturule ja ühiskonnale laiemalt ei ole kõrvalteemad, vaid küsimused, millega tuleb tegeleda süsteemselt.

Tehisintellekti areng muudab mitte ainult tehnoloogiat, vaid ka ettevõtlust, haridust, tööd ja ühiskondlikke suhteid tervikuna ning praegu oleme sarnases murdepunktis nagu rohkem kui 25 aastat tagasi.

Tiigrihüpe, Vaata Maailma programm ja e-riigi areng ei sündinud ideaalsetes tingimustes ega kriitikata. Ometi pani julgus otsustavalt alustada, õppida ja kohaneda aluse Eesti positsioonile tugeva digiriigina, mis on selgelt meie konkurentsieelis ka mujal maailmas. Kui jääme ootama, kujundavad reeglid ja lahendused teised ning meie rolliks jääb neid üksnes maksva kliendina üle võtta.