Viik rääkis, et kaks aastat tagasi oleks olnud taolise nõukojaga välja tulemine liiga vara, praegusest kaks aastat hiljem aga selgelt liiga hilja.

"Arvan, et Eesti-taolise riigi jaoks, arvestades meie digiküpsuse taset ja tehnoloogia – just tehisintellekti tehnoloogia – arengut, on praegu väga õige hetk keskenduda sellele, kuidas tehisintellekti ühiskonna ja majanduse vedurina ning võimendajana kasutusele võtta," ütles Viik.

Viigi sõnul on Eesti olnud väga dünaamiline just tehnoloogiate ja digitehnoloogiate kasutuselevõtul. "See ei ole tulnud lihtsalt, aga me oleme saavutanud märkimisväärse taseme," sõnas ta.

Murrangulise tehisaru tehnoloogia kasutuselevõtt, sellega kohanemine ja sellele reageerimine on tema sõnul vajalik selleks, et riik, ettevõtted ja inimesed katki ei läheks selle tehnoloogia mõjusfääri sattudes.

Rääkides petukõnede laviinist, mis on viimasel ajal Eestit tabanud, ütles ta, et selle vastu on samuti väga aktiivselt tegutsemas nii pangad kui ka telekomiettevõtted.

"Ma ei julge ennustada, aga olen täiesti kindel, et pangad ja telekomiettevõtted on seljad kokku pannud ja leidnud lahendusi, mille jaoks ei ole vaja riigikogu täissaalis uut seadusmuudatust vastu võtta, vaid sellega tuleb tegutseda ja kohe," lausus Viik.

Viik rääkis, et teda kutsuti valitsuse tehisaru nõukotta selleks, et näha, millistes valdkondades on Eestis tehisaru kasutuselevõtt kõige suurema mõjuga.

"Me ei keskendu ainult ühele-kahele aastale, vaid pigem kolme-nelja aasta pikkustele protsessidele, mille mõju oleks kümmekond aastat. Need valdkonnad on kaubandus, tööstus ja tööstuse automatiseerimine. Meil on valdkondi, kus oleme päris palju juba ära teinud, kuid juhime nüüd tähelepanu sellele, et tööstuse automatiseerimise ja robotiseerimise hind on oluliselt kukkunud. Eestis on see sisemine võimekus olemas ja ettevõtted on seda kasutusele võtnud ka teenindussektoris, transpordis ning logistikas," rääkis Viik.

Viik rääkis, et tehisaru tehnoloogiaid kasutab regulaarselt üle poole Eesti inimestest, ent valdav enamus ettevõtteid ei kasuta veel seda. "Inimesed on õppinud seda kasutama, muu hulgas ka oma tööülesannete täitmiseks, aga see ei mõjuta ettevõtte ärilist tulemus. See on see fookuspunkt, kuhu tuleb tähelepanu pöörata," ütles Viik.

"Toon näiteks Soome riikliku AI algatuse, mis keskendub sellele, millised on 1000 tehisintellekti rakendust, mida Soomes võiks ettevõtjad kasutada. See oleks analoogne ambitsioon ka meie puhul. Mis on need 100, 200 või 500 rakendust, mille mõju oleks võimalikult kiire. Seejuures tuleb ka aru anda, et tehnoloogia arengu kiirusega koos võivad need olla sellised, kus poole aasta pärast, tuleb järgmisele astmele liikuda, et järgmist tehnoloogiat kasutusele võtta," rääkis Viik.

Rääkides tervishoiu valdkonna optimeerimisest, ütles Viik, et seal tuleb olla ülimalt ettevaatlik. "Tehisintellekt ei ole lihtsalt juturobot, kellele kurta peavalu. Seal on väga spetsiifilisi valdkondi alates radioloogiast, erinevatest diagnostikasüsteemidest, kus on välja treenitud mudeleid sellisel viisil, mis suudavad arstidele väga võimsat tuge ja võimendust anda. Kuid nende kasutuselevõtul tuleb arvestada ühiskonna ja inimeste endi valmisolekuga. Kas ma usaldan seda tehnoloogiat ja kas arstid usaldavad seda tehnoloogiat?" lausus Viik.

Viigi sõnul on seal on kohti kokkuhoiuks ja paremaks teenuse pakkumiseks, näiteks digitaalne triaaž, kus esimesi küsimusi ei pea esitama kohe arstile või pereõele, vaid need tulevad teise kanali kaudu. "Usaldus selle tehnoloogia vastu on alles välja kujunemas."

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis, kas tehisaru aitab tervishoius 200 miljonit eurot ja rohkemgi kokku hoida. "Jah," vastas Viik.