Transpordiameti lääne regiooni juht Hannes Vaidla ütles ERR-ile, et pärast seda, kui riik investeeris jääklassiga laevadesse, ei ole otstarbekas paralleelselt raha nii-öelda merre uputada, küll aga on nüüd jõudnud kätte kriisiolukord.

"Keegi ei osanud prognoosida, et see külmalaine tuleb nii tõsine, aga külm külmaks, et ka merevesi ära kaob. Täna hommikul võtsime kriisikomisjoni kokku, sest Hiiumaa on kriitilises situatsoonis. Kui vesi veel langeb, siis jääb üks parvlaev veel seisma ja üks või kaks laeva, mis jäävad teenindama, ei saa täiskoormusega sõita," kirjeldas ta.

Kuna praeguse prognoosi kohaselt ei tõuse vesi niipea, leidis kriisikomisjon, pidanud nõu ka TS Laevade ja Hiiumaa vallaga, et transpordiamet alustab Hiiumaa ja Saaremaa vahelise jäätee uuringut ning tööd algavad esimesel võimalusel.

Sellisel viisil jääb vajadusel kasutamiseks ka Heltermaa-Virtsu laevaliin, sest kui kriisitee sinna rajada, lõikaks see Hiiumaa ja mandri vahelise laevaliikluse võimaluse ära ning lisaks on viimane trass nii pikk, et praegu selle planeerimist alustades jõuaks see valmis märtsiks, mil juba kevad silmapiiril.

"Kui uuringud osutavad positiivseks, siis peatame laevaliikluse jäätrassi alal, Sõru-Triigi laevaliinist ida suunas kuni Raugi laeva liinini, et tagada hiidlaste liikumine üle Saaremaa mandrile," sõnas Vaidla.

Varem on transpordiamet öelnud, et jääteede rajamiseks pole raha planeeritud, nüüd aga võetakse vajalik summa teehoiu arvelt. Vaidla sõnul on see põhjendatud, sest jääteid ei rajata toreduse pärast, vaid lähtuvalt ilmaprognoosist, et Hiiumaalt saaks mingilgi moel Saaremaa kaudu mandrile liikuda.

Isetekkelisel jääteel ei maksa sõita

Ametlikke jääteid teistele trassidele rajama transpordiameti lääne regiooni juhi kinnitusel rajama ei hakata, sest seal pole kriisiolukorda. Isetekkelistel jääteedel Vormsi-Rohuküla ning Noarootsi-Haapsalu vahel ta sõita ei soovita.

"Panen südamele, et need jääalad pole piisavalt kontrollitud ja kutsun üles autojuhte rahulikult läbi mõtlema, kas seda riski on mõistlik võtta," lausus Vaidla. "Me ei tea iial, mis sinu taga on, kes järgmisena üle läheb, kui raske see auto on, mis võib öösel või lähimal ajal jääga juhtuda. Mitte mingil juhul ei soovita minna ametlikult avamata jääteedele."

Ametliku jäätee rajamise teeb aeganõudvaks see, et seda ei tee transpordiamet ise, vaid kõigepealt tuleb leida riigihankega töövõtja, temaga leping sõlmida ja siis jälgida, mismoodi jää tekib ning seda uurida.

"Kui näeme, et on võimalus jäätee rajamiseks, tuleb selleks ju peatada Väinameres laevaliiklus, et laev sealt läbi ei sõidaks," selgitas Vaidla.

Kui uuringu tulemused näitavad, et saab hakata trassi ehitama, ehitatakse see koos valvesüsteemi ning liikluskorraldus- ja päästevahenditega valmis. Kui trass liikluseks avada, tuleb seda ka igapäevaselt korras hoida - lund koristada, vajadusel sildu teha ning ka mõlemas jäätee otsas sõidukite numbrid üles märkida, olemaks kindel, et kõik, kes on ühelt poolt peale sõitnud, teiselt poolt ka maha jõuavad.

Parim lahendus mandri ja saarte vaheliseks ühenduseks oleks Vaidla sõnul see, kui parvlaevad saaksid sõita nii nagu plaanitud on ja meres oleks piisavalt vett.

"Sild on veel parem variant," lisas ta. "Laev on number kaks. Silda meil ei ole, meil on laevad ja sõidame nendega."

Vaidla tõdes, et jääteede puhul on tegu ka poliitilise otsusega. Kui ühiskond tahab ja poliitiliselt leitakse, et raha on vaja paralleelselt laevadega ka jääteedesse paigutada, siis saab seda teha, kuid see on investeering, mis kindlalt sulab. Kulu on tema sõnul sadu tuhandeid eurosid.

Transpordiamet rõhutas, et praegu tehakse Tärkmaa-Triigi ametliku jäätee rajamiseks ettevalmistusi, aga konkreetne otsus jäätee rajamiseks sõltub uuringu tulemustest.

Ruhnu on mandrist täiesti ära lõigatud

Hiiumaast veel hullemas seisus on aga Ruhnu, mis on praegu mandrist täiesti ära lõigatud. Kaubalaevade jaoks on vesi liiga madal, lennukil on tehniline rike. Ruhnu vallavanema Maret Pärnametsa sõnul peaks lennuk homseks remonditud saama, kuid muretseb, mis oleks saanud pikema kriisi korral.

"On küll teatud esmaabiasjad olemas, aga mis saab siis, kui on midagi spetsiifilisemat vaja. Kuidas pääseb meditsiin sinna või pereõde on näiteks samal ajal Kuressaares ja ta sinna ei pääse? Kõik see on tegelikult vaja koos riigiga läbi mõelda," lausus Pärnmets.

"Homme teeb seal katsemaandumise ka kaitseväe lennuk. Kaitseministriga vestlesin, et teeme sellise katsetuse ära, et kui on vajadust, siis saame ka kohe reageerida Eesti enda lennukiga. Lisaks on meil olemas PPA helikopter, nii et Ruhnu üksinda ei jää," ütles taristuminister Kuldar Leis (Reformierakond).

Leisi sõnul on see praegu piisav lahendus, kuid valitsus arutab kriisiteemat kindlasti veel laiemalt.