Oluline Vene-Ukraina sõjas reedel, 6. veebruaril kell 22.32:

- Kreml: kolmas kõnelusvoor Ukraina sõja üle toimub peagi;

- Tsahkna: Eesti ja Ukraina on ühel meelel, et rahuni viib Venemaa isoleerimine ja survestamine;

- Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega;

- Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita;

- Kiievi linn sai Euroopa Liidult 177 generaatorit;

- Zelenski: Ukraina väed kõrvaldasid jaanuaris 30 000 sissetungijat;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 720 sõdurit.

Kreml: kolmas kõnelusvoor Ukraina sõja üle toimub peagi

Venemaa ja Ukraina vahelise sõja lõpetamisele suunatud kõneluste kolmas voor peaks toimuma peagi, kuigi kindlat kuupäeva veel pole, teatas reedel Kreml.

USA on püüdnud lõpetada ligi neli aastat kestnud konflikti, vahendades alates jaanuarist Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis kahte läbirääkimiste vooru sõdivate poolte vahel.

Kolmapäevast neljapäevani kestnud viimane voor viis kokkuleppeni ulatuslikus vangide vahetuses, kuid ei toonud kaasa läbimurret keerulises territoriaalküsimuses.

"Kaks päeva tehti konstruktiivset ja väga rasket tööd," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov reedel ajakirjanikele.

Vastates küsimusele, millal kõnelused jätkuvad, ütles Peskov Venemaa riiklikule uudisteagentuurile RIA Novosti: "Täpset kuupäeva veel ei ole. Kuid see toimub peagi."

24. veebruaril möödub neli aastat Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukraina vastu. Konfliktist on saanud Euroopa veriseim pärast teist maailmasõda.

Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega

Venemaa ründas reede hommikul Ukrainat rakettide ja droonidega. Üle kogu riigi kuulutati välja õhuhäire.

Õhuhäire algas veidi enne kella üheksat Kiievi aja järgi, mil Ukraina õhuvägi hoiatas riigi õhuruumis liikuvate Shahed-tüüpi droonide ja rakettide eest. Vene droone märgati Poltava, Tšerkassõ, Kirovohradi, Dnipropetrovski, Zaporižžja, Sumõ ja Hersoni oblasti kohal.

Õhuväe teatel olid Venemaa õhuruumis aktiivsed ka hävitajad MiG-31, mis on võimelised kandma rakette Kinžall. Teatati Poltava oblastis asuva Krementšuki suunas liikuvatest kiirrakettidest.

Lisaks ründas Venemaa Zaporižžja oblastit liugpommidega (KAB). Esialgu teateid purustustest või ohvritest pole.

Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita

Venemaa jätkab Ukraina energiataristu ründamist, kuid väljaande Ukrainska Pravda teatel jäi ööl vastu reedet elektrita hoopis Venemaal asuv Belgorodi linn ja seda ümbritsev piirkond.

Belgorodi võimud teatasid, et pärast arvatavat raketirünnakut esineb piirkonnas ulatuslikke elektri-, vee- ja soojusvarustuse katkestusi. Kohalikud elanikud teatasid sotsiaalmeedias, et linnas toimus mitu plahvatust ning Telegrami kanalite teatel tabasid piirkonda HIMARS-raketid, vahendas Ukrainska Pravda. 

Tsahkna: Eesti ja Ukraina on ühel meelel, et rahuni viib Venemaa isoleerimine ja survestamine

Eesti välisminister Margus Tsahkna viibis 5. ja 6. veebruaril visiidil Kiievis, kus kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja välisminister Andri Sõbihaga arutati edasisi samme surve tõstmiseks Venemaale, sest nõustuti, et vaid tugev surve ja isolatsioonipoliitika jätkumine aitab jõuda õiglase ja püsiva rahuni.

"Kuni Venemaa eesmärk Ukraina hävitada ja Euroopa julgeolek ümber korraldada pole muutunud, ei muutu ka meie isolatsiooni- ja survepoliitika Venemaa suunas. Ka kohtumistel Kiievis olime ühel arusaamal, et õiglase ja püsiva rahuni viib üksnes Ukraina poliitiline, majanduslik ja sõjaline toetamine ja agressor Venemaa isoleerimine, survestamine ja temalt sõja pidamiseks vajalike majanduslike vahendite äravõtmine," ütles Tsahkna.

Tsahkna märkis, et Euroopa Liit töötab edasi 20. sanktsioonipaketi vastuvõtmise nimel, mis sisaldaks sanktsioone Venemaa energiaettevõtete, varilaevastiku ja nende tegevust võimaldavate isikute vastu. "Selle paketi keskne element peab olema mereteenuste keeld Vene energiakandjaid eksportivatele laevale," ütles välisminister.

"Jätkame ka tööd Ukraina edasiliikumiseks Euroopa Liidu liikmesuse suunas ning selle nimel, et Ukraina saaks kiiresti võtta kasutusele aastateks 2026–2027 ette nähtud 90 miljardi euro suuruse laenu, milles EL-i liidrid läinud aasta lõpus kokku leppisid," ütles Tsahkna. Samuti jätkub tema sõnul töö tugevate julgeolekugarantiide väljatöötamiseks.

Välisministrid arutasid kohtumisel ka võimalusi teha koostööd, et sulgeda Schengeni ala uks Venemaa võitlejatele.

Tsahkna teatas visiidi raames ka Eesti toetusest Ukrainale energiakriisi üleelamiseks.

"Eesti humanitaar- ja energiatoetus annavad ukrainlastele sooja ja peavarju ning aitavad ukrainlastel talve üle elada," sõnas Tsahkna, kes avas eile Kiievi Troještšaja linnaosas Eesti rahastusel püstitatud mobiilse kriisikeskuse. Lähiajal avatakse veel kaks samasugust Eesti rahastusel püstitatavat keskust.

"Kriisikeskus pakub ööpäevaringselt paika, kuhu toasooja ja elektriühenduseta kortermajade elanikud saavad tulla varju külma eest, laadida seadmeid ning tarbida joogivett, internetti ning saada sooja jooki ja kergemat toitu," ütles Tsahkna.

Kriisikeskused püstitatakse MTÜ Mondo ja tema partnerorganisatsiooni Dobrobat koostöös Eesti välisministeeriumi ja annetajate rahastusel.

Kiievi linn sai Euroopa Liidult 177 generaatorit

Ukraina pealinn Kiiev sai Euroopa Liidult 177 generaatorit, teatas reede varahommikul linnapea Vitali Klõtško.

"Kiiev sai Euroopa Liidult kätte esimese partii 177 generaatoriga, mille hulgas 135 seadet võimsusega 20 kW ja 42 seadet võimsusega 22 kW. Linn kavatseb need eraldada eelkõige elumajade individuaalsete soojussõlmedega ühendamiseks seal, kus see on võimalik," ütles Klõtško.

"Homme ootame teist partiid ehk veel 41 generaatorit. Kokku saab Kiiev Euroopa Liidult 218 generaatorit," lisas Klõtško.

Zelenski: Ukraina väed kõrvaldasid jaanuaris 30 000 sissetungijat

Aasta esimesel kuul tegid Ukraina väed kahjutuks 30 000 Vene sissetungijat, mis hõlmab hukkunuid ja raskelt haavatuid, ütles neljapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski oma igaõhtuses videopöördumises.

"Vaatamata äärmiselt ebasoodsale ilmale, tugevale külmale ja paljudele muudele väljakutsetele õnnestus neil (Ukraina üksuste) jaanuaris säilitada okupandile tekitatud kaotuste tase. Detsembris fikseeriti 35 000 hukkunud ja raskelt haavatud okupanti. Jaanuaris 30 000," ütles Zelenski.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 720 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 244 560 (võrdlus eelmise päevaga +720);

- tankid 11 648 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 24 007 (+11);

- suurtükisüsteemid 37 014 (+39);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1637 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1295 (+2);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 125 920 (+826);

- tiibraketid 4245 (+40);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 77 311 (+162);

- eritehnika 4063 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.