"Hindame, et väga tõenäoliselt ei kasuta Venemaa sõjas Ukraina vastu tuumarelva, ent nähes, kuidas hirmufaktor on seni läänt tagasi hoidnud, ekspluateerib Venemaa seda maksimaalselt. Sõda Ukrainas oleks ammu lõppenud, kui lääs oleks Vene blufi läbi näinud," kirjutas välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin aastaraamatu sissejuhatuses.

"Kuna eskalatsiooniks (Ukrainas – toim.) kipub vahendeid nappima ja see tekitab silovikkide (jõuametitega seotud Vene võimurite - toim.) suletud uste taga meeleheidet, jätkab Moskva maailma tuumahirmutamisega. Kremli retoorika võib tuumarelva osas küll jõuline olla, ent tegudes need kurjakuulutavad ähvardused ei peegeldu," tõdes Rosin.

Amet tõi aastaraamatus ilmeka näitena Venemaa alusetust tuumahirmutamisest esile selle, kuidas Vene režiimijuht Vladimir Putin kuulutas Ukraina-vastase täiemahulise sõja alguses välja tuumajõudude erirežiimi, mis aga sõnadest tegudesse üle ei kandunud.

"Üksuste tegutsemismuster ja ülesanded jäid samaks, erirežiimi ei paistnud kuskilt. Ka sõja edasises käigus on Venemaa teatanud mitmetest nn punastest joontest, olgu selleks Krimmi ründamine, Lääne tankide, F-16 lennukite, HIMARS-ite või ATACMS-ide Ukrainale andmine, millest ükski ei ole viinud tuumaeskalatsioonini," tõdes VLA.

Aastaraamatu kohaselt loodab Venemaa oma tuumadoktriini muutmisega, millega toodi tuumarelva kasutamislävi madalamale, ja jätkuva hirmutamisega lääne poliitikakujundajate otsuseid mõjutada, näiteks heidutada Ukrainat abistamast või tugevdamast NATO enesekaitsevõimet Vene piiride läheduses.

"Osalt on tuumahirmutamine läänes vilja kandnud, sest lääne otsustusprotsess on eelkõige reageeriv ja eskalatsiooni vältiv. Seetõttu on mitmed riigid Ukraina abistamisel n-ö mõõdetud – enda jaoks luuakse punaseid jooni, mida Venemaa seejärel ekspluateerib," märkis amet.

Aastaraamatu kohaselt on Venemaa paralleelselt hirmutamisega ja sellega seotult tõenäoliselt siiski revideerimas oma mittestrateegilise tuumarelva rolli ka praktikas, mille näiteks on 2024. aasta suvel toimunud õppused, kus harjutati mittestrateegilise tuumarelva kasutamisega seotud praktilisi elemente nagu tuumarelva transporti, väekaitsemeetmeid ja tuumarelva enda kasutamist.

Amet märkis, et Venemaal on mittestrateegilised tuumarelvad traditsiooniliselt paigutatud suurtesse riiklikesse ladudesse. Kriisis või sõjaolukorras liigutatakse need konfliktikoldele või kandeplatvormidele lähemale nn kohalikesse ladudesse. Eestile lähim riiklik ladu asub 600 kilomeetri kaugusel Vologda linnast läänes, Eestile lähim kohalik ladu asub Kaliningradi oblastis (400 km).

"Kaliningradi oblasti kohalik ladu sai 2024. aastal riikliku lao staatuse, mis tähendab ka tuumalõhkepeade ja nende kandeplatvormide paiknemist lähestikku ja Balti riikide vahetus naabruses, vähendades nii tuumarelva võimaliku kasutamise eelhoiatuse aega. Selline muutus peegeldab väga tõenäoliselt Venemaa muutunud ohutunnetust eesmärgiga lääneriike veelgi enam hirmutada, kuid vajadusel ka tuumarelva varasemast kiiremini kasutada," märkis VLA.

Tuumatalve teooria reanimeerimine

Välisluureameti andmeil plaanib Venemaa 2025. aastal käivitada kampaania, mille eesmärk on hirmutada Lääne avalikkust tuumatalvega, mida Moskva tegi ka 1980ndatel aastatel.  

"See põhineb 1980ndatel levinud teoorial, mille järgi põhjustaks tuumarelvade kasutamine Maal kunstliku talve, temperatuuri drastilise languse, näljahäda ja muu taolise. Omal ajal oli tuumatalv populaarne teadusteooria, ent hiljem on seda palju kritiseeritud, sest see põhines tegelikult arusaamatutel andmetel ja meelevaldsetel järeldustel ning oli läbipaistmatu. Tänaseks on teada, et tegu oli hoopis Nõukogude KGB valeinfooperatsiooniga, mille tegelik eesmärk oli pärssida USA-d paigutamast Euroopa territooriumile Pershing II rakette," kirjeldas amet.

Nüüd tahavad Kremli propagandistid tuumatalve teooriale taas ellu äratada eesmärgiga hirmutada lääne, eeskätt USA, avalikkust ja mõjutada neid Ukrainale relvaabi mitte andma.

"Plaanis on käivitada laiem kampaania, mille raames kasutataks lisaks telele veel mitmeid uuema aja lähenemisi, nagu Youtube, taskuhäälingud, autoriteetsete ja "õigete" hoiakutega kõneisikute leidmine jmt. Ideaalis tahetakse tuumatalve teooria levitamiseks leida mõjukaid ameeriklastest teaduse populariseerijaid. Ka 1980ndatel kasutati selleks tuntud Lääne teadlasi, kes peaaegu kindlasti ei teadnud, et tegelikult pärineb teooria KGB-st. VLA andmetel tahtis Kreml enne kogu kampaania (taas)käivitamist oodata ära USA presidendivalimiste tulemused," öeldakse aastaraamatus.